Paruski sõnul soodustab sularahata arveldamise osakaalu kasvamine ka ametlike palkade maksmist. “Enamus inimesi soovib ikkagi olla krediidikõlbulik, sest kui ikka pangast palk läbi ei käi, siis laenu ei saa,” rääkis Parusk. Tema hinnangul laekuvad palgad suuremas või väiksemas mahus pangakontodele umbes kolmveerandil töötajatel.
Reval Hotelligrupi juhatuse esimees Tarmo Sumberg ütles, et suureneb inimeste hulk, kes põhimõtteliselt arveldavad vaid pangakaardiga. “See vähendab sularaha osakaalu ja ilmselt takistab ka ümbrikupalkade maksmist,” rääkis Sumberg. “Oluliselt aitakski ümbrikupalkade vähenemisele kaasa, kui enam ei aktsepteeritaks käsitsikirjutatud tšekke ning kõik arved löödaks läbi kassaaparaadi.”
Ka Stockmann Eesti ASi juhi Maisa Hakola sõnul suureneb pangakaartide kasutamine.
Tallinna kesklinnas asuvast Ristikheina toidupoest öeldi, et nad ei suuda 16 000 krooni maksvat makseterminali muretseda. Kuigi ostjate hulk ähvardab väheneda, pole kauplusel võimalik olukorda parandada. Ka palk makstakse välja osale inimestest sularahas, peamiselt vanematele töötajatele, kes panku endiselt umbusaldavad.
Teine suur valdkond, kus on levinud ümbrikupalga maksmine, on ehitus. “Musta palga” maksmisega paistavad silma just väikesed ehitusfirmad, kes nii teenuse hinda madalamaks muudavad.
Tallinna töövaidluskomisjoni juhataja Enn Reinsalu sõnul maksavad väikesed ehitusfirmad peaaegu sajaprotsendiliselt ümbrikupalka. Aastas käib töövaidluskomisjonist läbi 500–600 töövaidlust aastas, paljud seotud ka ümbrikupalga maksmisega.
“Ümbrikupalga küsimus tuleb päevakorda tavaliselt siis, kui läheb hüvitiste maksmiseks, sest hüvitisi arvutatakse ju miinimumpalga pealt,” rääkis Reinsalu. “Tõestada aga on ümbrikupalkasid väga raske, meil kunagi üks juhtum oli, mis jõudis ka ajakirjandusse, kuid ülejäänud on kõik jäänud lihtsalt süüdistusteks.”
Merko Ehituse juhatuse esimehe Tõnu Toomiku sõnul tekitavad ümbrikupalka maksvad firmad ehitusturul ebavõrdset konkurentsi, sest nende teenused on odavamad. “Meid nad takistavad, sest nende pakutavad teenused oma ümbrikupalkade tõttu odavamad,” ütles Toomik. Tema sõnul maksavad “musta palka” just väikeettevõtjad.
Äripäeva eilsele üleskutsele teatada ümbrikupalkade maksmisest vastas vaid üks inimene, kes vihjas ümbrikupalkade maksmisele Sky Mediale kuuluvates raadiojaamades Sky+, Sky, Russkoje Raadio, Raadion Eesti, Energy FM. “Kõige valusam on teema Sky+-is, kes võib “lubada endale” kõrge palgaga saatejuhte, makstes tippjuhtidest kõrgemat palka, sest ei pea sellelt tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu. See on avalik saladus raadiojaamade turul,” kirjutas allikas.
Sky Media turundusjuht Margus Merima ütles, et raadioeetris olevad inimesed teenivad küll palju, kuid mitte raadiojaamast. “Põhisissetuleku teenivad nad DJ-dena, raadios teevad endale vaid nime,” rääkis Merima. “Eetrihäälte palgad meil on umbes 10 000 krooni kuus ning see makstakse neile seaduslikult.” Sky Mediaga oli seotud ka Uudisteraadio, kus maksuamet avastas ümbrikupalkade maksmise, algatatud kriminaalasja uurib Tallinna politseiprefektuur.
Ühispanga Pärnu kontori direktor Mati Tiimus ütles möödunud kuu “Maksumaksjas”, et puutub varimajanduse probleemiga kokku iga päev oma pangatöös, kus laenutaotlejatel ei ole näidata legaalset sissetulekut, millest võetavat laenu teenindada. Tiimus ise oli üks neist, kes deklareeris möödunud aastal üle miljonikroonise tulu.
Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas möönis, et ümbrikupalkade maksmine on tõepoolest endiselt probleemiks laenu taotlemisel. “Kui inimesel ei ole näidata igakuise töötasu laekumist, siis esitavad nad tavaliselt muid dokumente sissetuleku tõendamiseks,” rääkis Messimas, pidades silmas näiteks tööettevõtulepinguid ja osaluse eest saadavaid dividende.
Müügikohtade arv, kus saab pangakaardiga maksta:
31.12.99 3 267
31.03.00 3 575
31.06.00 3 626
30.09.00 3 641
