Piimandusturul on alati olnud tugev konkurents, mis tihenes eriti pärast Venemaa turu äralangemist. Siis asusid varem ekspordile orienteerunud ettevõtted siseturgu haarama. Piimatööstuste juhtide läbisaamine on sest ajast kui kassil ja koeral. Mitteametlikes vestlustes ei häbeneta konkurentide aadressil tõsiseid süüdistusi esitada ja trükimusta mittekannatavaid väljendeid kasutada.

Seni, kuni piima toodetakse rohkem, kui on siseturu nõudlus, pole piimatootjatel lootust kauba eest väärilist hinda saada. Neid ei kaitse ka tööstustega tehtud lepingud. Hinnamuutusest teatakse seitse päeva ette ja ei jäägi muud üle, kui uue hinnaga leppida.

Lehmapidajatele pole piima kokkuostuhinna alandamine meeldiv teade.

Piima tootmisega tegeleva ASi Terrax juhatuse esimees Haimar Kallas ütleb, et ta suudab piimatootmist säilitada ainult seetõttu, et tegeleb kõrvalt ka muude aladega. «Ammu oleksin loomad ära müünud, kui poleks muud tootmist,» räägib Kallas.

Kallas müüb piima Rapla Lactosse. «Meile pole nad veel uuest kokkuostuhinnast teatanud, eks nad ootavad, mis teised piimatööstused ees teevad,» arvab ta.

Lacto vapustas eelmise aasta lõpus teisi piimatööstusi teatega, et kui piimatootjad kindlustavad tehasele vähemalt 400 tonni piima päevas, ostab ta nende piima kokku hinnaga 3.30 kilo. See oli märksa kõrgem hind, kui teised pakkusid. Siiski pole see unelmate hind seni käiku läinud, sest piimatootjad ei ole suutnud sellist kogust päevas Lactole tuua.

Miks on aga vaja langetada piima väljamüügihindu olukorras, kus kokkuostuhinnad on laes, ei oska ükski piimatööstur mõistlikult selgitada. Põhjenduseks kõlbab ka «tahame, et lasterikkad pered jõuaksid samuti piima osta».

Pärast reedest kohtumist, kus piimatööstused otsustasid hinnad alla lasta, pole neist keegi selle sammu üle rõõmus.

«Mõistusega pole siin ammu enam midagi pistmist,» kommenteerib ASi Rakvere Piim tegevdirektor Tarmo Lindmaa. »Mäng käib praegu võhma peale.»

Kummatigi ei sunni keegi jaekaupmehi piima hinda langetama, ja nad ei teegi seda. Poes on piim ikka sama hinnaga müügil.

«See on nagu võidujooks kõrbes. Kui lõpuks jõutakse veeni, on kõik nii janused, et vaid vähestele jätkub vett,» räägib Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimees Neeme Jõgi reede õhtul telefonis. «Jaanipäevaks on tööstusi ja tootjaid kindlasti vähem kui praegu.»

Kokkuleppekahtlus

Piima kokkuostuhinda on tööstused ikka muutnud koos, eriti kui on tegemist hinna langetamisega. Ikka on hinna vedaja olnud kas Ühinenud Meiereid või Tallinna Piimatööstus, riburada tulevad järgi teised. On siis tegemist kartellileppega?

«Kas Äripäev hakkab nüüd kirjutama kõikidest meie töökoosolekutest,» küsib Neeme Jõgi vastuseks küsimusele, mida piimategelased ikkagi Rakveres arutasid.

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos ei osanud reedel ennustada, mis konkurentsiamet piimatööstuste suhtes ette võtab, kuid avaldas kindlat soovi piimatöösturitega kohe kohtuda.

Poolteist aastat tagasi, kui piima hind kukkus peaaegu iga kuu, kahtlustas kartelli ka valitsus ning käskis konkurentsiametil välja selgitada, miks suured hinnamuutused tööstustel alati koos toimuvad.

Konkurentsiamet on sellele küsimusele vastust jäänudki otsima. Et kartellilepet tõestada, peaks amet enda valdusesse saama lepingu või leidma tunnistajad. Näiteks telefoni teel kokkulepitut kartellileppena tõlgendada ei saa.

Piimaralli peatumas

september 1998
Venemaa kriis lõi piimatööstustelt jalad alt.

detsember 1998
Venemaale eksport ei toimi, piimatööstustel on laod kaupa täis, suur rahapuudus.

jaanuar 1999
Olukord Venemaa turul näib pisut paranevat.

aprill 1999
Tavaline kevadisest piima tootmisest tingitud langus.

august 1999
Piima on liiga palju, tootjad pankrotistuvad ja hakkavad hävitama karja.

september 1999
Tapetud on juba nii palju loomi, et tööstustel hakkab piimast puudu tulema.

oktoober 1999
Piimadefitsiit süveneb, Lacto avab uue võimsa tehase ja asub ise piima hinda dikteerima.

november 1999
Tootjad koonduvad ja hakkavad nõudma hinda 3 krooni 25 senti kilo.

jaanuar 2000
Kartuses, et Lacto neilt piima nina eest ära ostab, tõstavad teised tööstused kokkuostuhinda.

veebruar 2000*
Selgub, et vaatamata tootjate ähvardustest, nagu ei jätkuks piima, on piima ikkagi üle. Piimatööstused langetavad toodangu väljamüügihinda, ja et ots otsaga kokku tulla, tuleb ka tooraine odavamaks muuta.

Kuidas langeb piima hind

neljapäev, 27. jaanuar hommik

Ajakirjanik saab kõne piimandusega seotud inimeselt. Selle inimese teatel saavad reedel Rakvere piimakombinaadis kokku Ühinenud Meiereide, Tallinna Piimatööstuse, Valio Eesti ja piimatoodete suuremate hulgimüüjate esindajad. Põhjuseks on piima väljamüügihinna, võimalik et ka kokkuostuhinna langetamine. Hinna langetamise eesmärk oleks mõne mitte kohale kutsutu (näiteks Lacto, Jõhvi Piim) turult tõrjumine.

reede, 28. jaanuar

11.00
Rakvere piimakombinaadi esine parkla on autosid täis. Autodest on näha, et nende omanikud ei ole just lihttöölised. Helistan Rakvere Piima sekretärile ning saan teada, et tehase juht on nõupidamisel, mis kestab kella kaheni. Igaks juhuks võtan kõne ka Tallinna Piimatööstusesse, kust öeldakse, et selle juht Neeme Jõgi pole praegu Tallinnas ja tuleb kella kolme ajal. Sätime auto sobivasse kohta ja jääme ootama, millal nõupidamine lõpeb.

12.00
Meid pannakse tähele. Ilmselt kohvipausi pidavad piimandustegelased märkavad maja ees suitsu tehes Äripäeva kirjadega autot. Nõupidamiste ruumis läheb lahti agar sekeldamine, on näha, et maja ees seisev auto häirib seesolijaid. Õige pea lahkuvad hulgimüüjad.

12.15
Hoonest väljub silmnähtavalt ärritunud Valio Eesti ASi turundusdirektor Toomas Tava. «Mul pole aega siin nendega heietada,» lausub mees allakeeratud autoaknast. Ja lisab: «Kui tahavad sõda, siis tulgu sõda.» Samal ajal kogunevad seesolijad akna juurde kobarasse vaatama, mis maja ees toimub.

Saame Tava käest teada, et laupäevast müüb Valio eri sorti piima 15--20 protsenti odavamalt. Jaanuarist on Valio kilepiima väljamüügihind hinnasõja tulemusel langenud 4.70 kroonilt 3.40 kroonile.

13.00
Majast väljub Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimees Neeme Jõgi. Kiiresti istub ta oma katkise tagatulega BMWsse ja teeb näo, nagu ei märkakski ta paari meetri kauguselt lähenevat ajakirjanikku. Kihutab minema.

Veidi aja pärast kutsub ASi Rakvere Piim tegevdirektor Tarmo Lindmaa ajakirjanikud sisse. «Langetame jah väljamüügihindu, aga mis kartell see on? Kui me tõstaksime, siis saaks kartellist rääkida,» sõnab ta. «Kokkuostuhindadest me ei rääkinud, kuid eks nad nüüd ikka langevad.» Rakvere Piim langetab homsest kokkuostuhinna 3 kroonilt 2,90 kroonile kilo, väljamüügihindu langetab ettevõte osal toodetel 20 protsenti.

Lindmaale tuleb vahepeal telefonikõne. «Mul on siin ajakirjanikud, üritan neile selgeks teha, et mingit kokkulepet ei tehtud,» ütleb ta.