0
Seni, kuni piima toodetakse rohkem, kui on siseturu nõudlus, pole piimatootjatel lootust kauba eest väärilist hinda saada. Neid ei kaitse ka tööstustega tehtud lepingud. Hinnamuutusest teatakse seitse päeva ette ja ei jäägi muud üle, kui uue hinnaga leppida.
Lehmapidajatele pole piima kokkuostuhinna alandamine meeldiv teade.
Piima tootmisega tegeleva ASi Terrax juhatuse esimees Haimar Kallas ütleb, et ta suudab piimatootmist säilitada ainult seetõttu, et tegeleb kõrvalt ka muude aladega. «Ammu oleksin loomad ära müünud, kui poleks muud tootmist,» räägib Kallas.
Kallas müüb piima Rapla Lactosse. «Meile pole nad veel uuest kokkuostuhinnast teatanud, eks nad ootavad, mis teised piimatööstused ees teevad,» arvab ta.
Lacto vapustas eelmise aasta lõpus teisi piimatööstusi teatega, et kui piimatootjad kindlustavad tehasele vähemalt 400 tonni piima päevas, ostab ta nende piima kokku hinnaga 3.30 kilo. See oli märksa kõrgem hind, kui teised pakkusid. Siiski pole see unelmate hind seni käiku läinud, sest piimatootjad ei ole suutnud sellist kogust päevas Lactole tuua.
Miks on aga vaja langetada piima väljamüügihindu olukorras, kus kokkuostuhinnad on laes, ei oska ükski piimatööstur mõistlikult selgitada. Põhjenduseks kõlbab ka «tahame, et lasterikkad pered jõuaksid samuti piima osta».
Pärast reedest kohtumist, kus piimatööstused otsustasid hinnad alla lasta, pole neist keegi selle sammu üle rõõmus.
«Mõistusega pole siin ammu enam midagi pistmist,» kommenteerib ASi Rakvere Piim tegevdirektor Tarmo Lindmaa. »Mäng käib praegu võhma peale.»
Kummatigi ei sunni keegi jaekaupmehi piima hinda langetama, ja nad ei teegi seda. Poes on piim ikka sama hinnaga müügil.
«See on nagu võidujooks kõrbes. Kui lõpuks jõutakse veeni, on kõik nii janused, et vaid vähestele jätkub vett,» räägib Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimees Neeme Jõgi reede õhtul telefonis. «Jaanipäevaks on tööstusi ja tootjaid kindlasti vähem kui praegu.»
Kokkuleppekahtlus
Piima kokkuostuhinda on tööstused ikka muutnud koos, eriti kui on tegemist hinna langetamisega. Ikka on hinna vedaja olnud kas Ühinenud Meiereid või Tallinna Piimatööstus, riburada tulevad järgi teised. On siis tegemist kartellileppega?
«Kas Äripäev hakkab nüüd kirjutama kõikidest meie töökoosolekutest,» küsib Neeme Jõgi vastuseks küsimusele, mida piimategelased ikkagi Rakveres arutasid.
Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos ei osanud reedel ennustada, mis konkurentsiamet piimatööstuste suhtes ette võtab, kuid avaldas kindlat soovi piimatöösturitega kohe kohtuda.
Poolteist aastat tagasi, kui piima hind kukkus peaaegu iga kuu, kahtlustas kartelli ka valitsus ning käskis konkurentsiametil välja selgitada, miks suured hinnamuutused tööstustel alati koos toimuvad.
Konkurentsiamet on sellele küsimusele vastust jäänudki otsima. Et kartellilepet tõestada, peaks amet enda valdusesse saama lepingu või leidma tunnistajad. Näiteks telefoni teel kokkulepitut kartellileppena tõlgendada ei saa.
Piimaralli peatumas
september 1998
Venemaa kriis lõi piimatööstustelt jalad alt.
detsember 1998
Venemaale eksport ei toimi, piimatööstustel on laod
kaupa täis, suur rahapuudus.
jaanuar 1999
Olukord Venemaa turul näib pisut paranevat.
aprill 1999
Tavaline kevadisest piima tootmisest tingitud langus.
august 1999
Piima on liiga palju, tootjad pankrotistuvad ja hakkavad
hävitama karja.
september 1999
Tapetud on juba nii palju loomi, et tööstustel hakkab
piimast puudu tulema.
oktoober 1999
Piimadefitsiit süveneb, Lacto avab uue võimsa tehase ja
asub ise piima hinda dikteerima.
november 1999
Tootjad koonduvad ja hakkavad nõudma hinda 3 krooni
25 senti kilo.
jaanuar 2000
Kartuses, et Lacto neilt piima nina eest ära ostab,
tõstavad teised tööstused kokkuostuhinda.
veebruar 2000*
Selgub, et vaatamata tootjate ähvardustest, nagu ei
jätkuks piima, on piima ikkagi üle. Piimatööstused
langetavad toodangu väljamüügihinda, ja et ots otsaga
kokku tulla, tuleb ka tooraine odavamaks muuta.
Kuidas langeb piima hind
neljapäev, 27. jaanuar hommik
Ajakirjanik saab kõne piimandusega seotud inimeselt.
Selle inimese teatel saavad reedel Rakvere
piimakombinaadis kokku Ühinenud Meiereide, Tallinna
Piimatööstuse, Valio Eesti ja piimatoodete suuremate
hulgimüüjate esindajad. Põhjuseks on piima
väljamüügihinna, võimalik et ka kokkuostuhinna
langetamine. Hinna langetamise eesmärk oleks mõne
mitte kohale kutsutu (näiteks Lacto, Jõhvi Piim) turult
tõrjumine.
reede, 28. jaanuar
11.00
Rakvere piimakombinaadi esine parkla on autosid täis.
Autodest on näha, et nende omanikud ei ole just
lihttöölised. Helistan Rakvere Piima sekretärile ning
saan teada, et tehase juht on nõupidamisel, mis kestab
kella kaheni. Igaks juhuks võtan kõne ka Tallinna
Piimatööstusesse, kust öeldakse, et selle juht Neeme
Jõgi pole praegu Tallinnas ja tuleb kella kolme ajal.
Sätime auto sobivasse kohta ja jääme ootama, millal
nõupidamine lõpeb.
12.00
Meid pannakse tähele. Ilmselt kohvipausi pidavad
piimandustegelased märkavad maja ees suitsu tehes
Äripäeva kirjadega autot. Nõupidamiste ruumis läheb
lahti agar sekeldamine, on näha, et maja ees seisev
auto häirib seesolijaid. Õige pea lahkuvad hulgimüüjad.
12.15
Hoonest väljub silmnähtavalt ärritunud Valio Eesti ASi
turundusdirektor Toomas Tava. «Mul pole aega siin
nendega heietada,» lausub mees allakeeratud
autoaknast. Ja lisab: «Kui tahavad sõda, siis tulgu
sõda.» Samal ajal kogunevad seesolijad akna juurde
kobarasse vaatama, mis maja ees toimub.
Saame Tava käest teada, et laupäevast müüb Valio eri
sorti piima 15--20 protsenti odavamalt. Jaanuarist on
Valio kilepiima väljamüügihind hinnasõja tulemusel
langenud 4.70 kroonilt 3.40 kroonile.
13.00
Majast väljub Tallinna Piimatööstuse juhatuse
esimees Neeme Jõgi. Kiiresti istub ta oma katkise
tagatulega BMWsse ja teeb näo, nagu ei märkakski ta
paari meetri kauguselt lähenevat ajakirjanikku. Kihutab
minema.
Veidi aja pärast kutsub ASi Rakvere Piim tegevdirektor
Tarmo Lindmaa ajakirjanikud sisse. «Langetame jah
väljamüügihindu, aga mis kartell see on? Kui me
tõstaksime, siis saaks kartellist rääkida,» sõnab ta.
«Kokkuostuhindadest me ei rääkinud, kuid eks nad
nüüd ikka langevad.» Rakvere Piim langetab homsest
kokkuostuhinna 3 kroonilt 2,90 kroonile kilo,
väljamüügihindu langetab ettevõte osal toodetel 20
protsenti.
Lindmaale tuleb vahepeal telefonikõne. «Mul on siin
ajakirjanikud, üritan neile selgeks teha, et mingit
kokkulepet ei tehtud,» ütleb ta.