Turvalises Maakri tänava ärimajas, kus tegutsevad näiteks Postimees, kümmekond ajakirja, Kanal 2 ja SRV Kinnisvara, on ennast 11. korrusel sisse seadnud ka seltskond Moskva päritolu ärimehi. USAs registreeritud maksuvabu firmasid vahelülina kasutades on nad paigutanud miljoneid hotellide, restoranide, tsemendimüügi ja finantsteenuste arendamisse. Kui vaja, võivad nad silma pilgutamata välja anda 30 miljoni kroonini ulatuvaid laene. Valuutavahetuse maht on ulatunud koguni sadadesse miljonitesse.

Meeste nimed — Dmitri Chidlauskas, Bogdan Haritonenko ja Andrei Filatov — ei ütle kohalikele äritegelastele valdavalt midagi. Vanust on meestel 30 ja 35 vahel. Kõige sagedasem külaline Eestis on neist esimesena mainitu.

Meeste maaletoojaks võib ilmselt pidada Eduard Gorobetsi, kes tänu oma sidemetele andis moskvalastele ka Tallinnas õiged otsad kätte.

Tsemendimüügiga tegeleva ASi Cemosk nõukogu liige, kunagine Lääne-Viru maavanem ja praegune Eesti Põlevkivi administratsioonidirektor Lembit Kaljuvee on mainitud kolmikust just Chidlauskast näinud.

“Mina sattusin Cemoskisse läbi Andrei Kalatšovi, kelle käes on praegugi 20 protsenti aktsiatest. See oli aeg, mil Kunda tsemenditehase viimaseid otsi erastati. Firmal läheb suhteliselt normaalselt. Cemoskil on nüüd ka tütarfirma Cemgrad, mis tegeleb tsemendi, sealhulgas Kunda tsemendi müügiga Peterburi suunal, kus ehitustegevus on viimasel ajal märgatavalt elavnenud.”

“Moskva vendadest tean vaid Dmitrit, teisi pole näinud. Cloverhillist ja tema muudest äridest ei tea ma midagi,” tõdeb Kaljuvee.

Kaljuvee kinnitusel on Cemoski tsemendiäri läbinisti aus ning seda kinnitab ka nende kodulehekülg internetis. Kaljuvee lisab, et Moskva mehed said hiljuti kaubale ka Euroopa ühe suurema tsemendikontserniga Heidelberg Cement Group, kellelt osteti üles Narva-taguse Slantsõ tehase aktsiate kontrollpakk.

Nii Cemoski kui ka muude Moskva meestega seotud Eesti-äride formaalne omanik on peidetud kaugele Atlandi ookeani taha USAsse, kus on ostetud kaks maksuvabas piirkonnas registreeritud firmat — Cloverhill LCC ja Susan LCC. Nende esindamiseks on täisvolitused Jelena Moskaljoval, kes on eeskätt tuntud kui Tallinna ühe suurema tööstusettevõtte Estel Pluss üks kaudseid omanikke.

Küsimusele, kas Moskvas häid sidemeid omav Estel Pluss on seotud ka Cloverhilliga, vastab Moskaljova kategooriliselt: “Ei!”

“Olen ühtaegu nii Esteli kui ka Bankorpi jurist,” sõnab Moskaljova. “Estelit ja tema aktsionäre ei seo Cloverhilliga midagi.” Viidates juristi ametieetikale keeldub Moskaljova vastamast ka küsimusele, kas Cloverhilli taga on juba mainitud moskvalased: “Ma ei saa teie küsimustele vastata ilma selleks kliendi käest luba küsimata.”

Bankorpi nõukogusse kuulub Moskaljova hea tuttav jurist Leonid Jakerson, kes on saanud eesti meedias tuntuks paari Esteli protsessiga. Tuntust lisas Jakersonile ka Moe piiritusetehase erastamine.

Jakerson on nagu Moskaljovagi diskreetne: “Nii palju kui mina tean, on Bankorpi nõukogusse kuuluvad Bogdan Haritonenko ja Andrei Filatov Venemaa finantstegelased.”

Küsimusele, kas nad on seotud mõne Moskva pangaga, vastab jurist: “Võib ka nii öelda.”

Jakersoni sõnul ei ole Bankorpil kui ettevõttel midagi varjata, kuid tema nõukogu liikmed ei soovi lihtsalt end afišeerida.

Samas lükkab ta ümber väited, et Eduard Gorobetsi Bankorpist lahkumise põhjus olevat seotud Pärnu Rannahotelli ostmisega.

“Kui firma ei suuda inimesele enam pakkuda seda, mida ta on lootnud, sealhulgas võimalusi enda arendamiseks, siis on tema vaba voli otsustada, kas ta lahkub või mitte. Gorobets lahkus vastastikusel kokkuleppel ning mingit skandaali ei maksa sealt otsida,” ütleb Jakerson.

Pärnu Rannahotelli enampakkumise järel puhkenud kohtuvaidlused linnavalitsuse, Memfis Trade’i ja Scandic Hotels Eesti vahel on umbes poole aasta jooksul andnud juba ligi 15 eri astme kohtu otsust või määrust. See ei tähenda, et asjas oleks juba piisavat selgust.

Vaidlusele lisab vürtsi väidetava allilmategelase, end Memfise esindajana esitlenud Hubert Hirve sekkumine lahenduste leidmisse. Scandic Hotels Eesti kontorisse saabus ta halli Mercedesega kahe saatja vahel.

Pärnu linnapea Väino Hallikmägi nendib, et Memfise esindajaid on tema juures käinud mitmeid ning kuna nad kõik pole end esitlenud, siis ei oska ta öelda, kas Hubert Hirv on nende hulgas figureerinud: “Igal juhul pole mind keegi sellega seoses ähvardamas käinud. Kohtumised on olnud soliidsed.”

Hallikmägi lisab, et peale ühe kirja, milles linnavalitsusele mainiti Memfise võimalikku kahjunõuet linna vastu ligi 50 miljoni krooni ulatuses, pole sel teemal juttu olnud.

Läheb Rannahotelli erastamisega kuidas läheb, aga üks on selge — moskvalased on tulnud siia Eesti mõistes suurt raha pööritama.

Eduard Gorobets — siduv alglüli
Kui kireva äriminevikuga Eduard Gorobets 1999. aastal ASi Bankorp asutas, ei osanud ta ette aimata, et needsamad Moskva ärimehed, kellel ta Tallinnas vajalikke kontakte aitab leida, talle 2003. aasta kevadel hundipassi annavad.

Tänavu neljakümneseks saaval Gorobetsil oli selleks ajaks selja taga aukartustäratav ärimehetee. Ta oli jaganud koos legendaarse suurerastaja Ülo Pärnitsaga osalust tarkvarafirmas, kuulunud koos Leonid Apananskiga AB Kindlustuse Grupi infotehnoloogiafirma nõukogusse ning ajanud ühist äri ka Pjotr Sedini partneri, kunagise Marlekori nõukogu esimehe Dmitri Lamihhoviga. Gorobetsi osalusel tegutsenud arvuti- ja tarkvarafirmade klientideks on olnud suurem osa Eesti panku, lennu- ja kaabeltelevisioonifirmad jt.

Et loetelu oleks täielik, tuleks siia lisada ka väidetavad sidemed Eesti allilmaga. Eesti Ekspress on tema kohta kasutanud koguni väljendit “üheks kohaliku kuritegeliku seltskonna liidriks peetud Soome-Eesti ärimehe Hubert Hirve… jooksupoiss”.

Pole välistatud, et just võimalik side Eesti allilmaga, kes on tavakohaselt olnud ühenduses Peterburi kolleegidega, ei meeldinud Moskva meestele. Ehkki samas on Hubert Hirv olnud otsene osaleja Bankorpi finantseeringutes Vana Wiru hotelli- ja restoranikompleksi ning ka Pärnu Rannahotelli ostmisel.

Hirve on sel aastal nähtud sisse astumas nii Pärnu linnapea kabinetti kui ka Scandic Hotels Eesti ruumidesse, kus ta oli viisakas toonis soovitanud kohtuvaidlusest loobuda.

Investeeringud maksuvabast piirkonnast

CLOVERHILL LCC
USA, Wisconsin
Dmitri Chidlauskas, Bogdan Haritonenko, Andrei Filatov

  • 100% OÜ Arriola Grupp
    Tallinnas Viru 11 tegutsev hotelli- ja restoranikompleks Vana Wiru ja Nunne 14 asuv hotell Imperial. Ettevõtte nõukogusse kuuluvad Moskva mehe Dmitri Chidlauskase kõrval ka Eesti väidetavad allilmategelased Hubert Hirv ja Pavel Gammer.

  • 100% AS Bankorp Invest
    Tegevusalaks laenud, liising, valuutavahetus, rahaturud. Enne Cloverhilli kuulusid kõik aktsiad samuti USAs, kuid Delaware’i osariigis registreeritud firmale Susan LCC, mida esindas Moskva elanik Bogdan Haritonenko.

  • 100% (?) OÜ Memfis Trade
    Ehkki siiani on formaalseks omanikuks tuntud firmade asutamisega tegelev AS Larssen Capital (juhtivtegelased Leonid Agejev ja Aleksei Saaremägi), ostsid uued omanikud Memfis Trade’i spetsiaalselt Pärnu Rannahotelli erastamiseks. Erastamise üle puhkenud kohtuvaidlusest kumab otseselt läbi Bankorpi ehk siis Susan LCC või Cloverhill LCC osalus.

  • 100% OÜ Bankorp Arendus Grupp
    2000. aastal loodud äriühing suutis juba järgneval aastal teha käivet 21,3 mln krooni. Sellest 18,9 mln moodustas gaasikondensaadi eksport. Omab 100protsendilist tütarfirmat Key Kinnisvara OÜ, mis oli otseselt kaasatud Pärnu Rannahotelli erastamise skeemidesse.

  • 100% AS Bankorp
    Omanikuks küll Susan LCC, kelle esindamise täisvolitused on aga antud samuti Jelena Moskaljovale. Nõukogusse kuulub Moskva tegelaste Bogdan Haritonenko ja Andrei Filatovi kõrval tuntud jurist Leonid Jakerson. Üks olulisemaid tegevusalasid on tehingud idavaluutadega (Ukraina, Valgevene, Kasahstan), aga ka muude valuutadega — 2000. aastal ulatus tehingute maht üle 235 mln krooni, 2001. aastal aga üle 93 mln krooni. Rahapuudust ei tunne, pangas ja kassas on pidevalt vähemalt 20 mln krooni. Teine põhiline tegevusala on finantsinvesteeringud. Partnerpangaks Eestis on Ühispank.

  • 80% AS Cemosk
    Müüb Eestis, Venemaal ja Lätis toodetud tsementi, 2002. aastal ulatus müügimaht ligi 40 000 tonnini ja käive 30 mln krooni kanti. 20% aktsiatest kuulub Andrei Kalatšovile, kes 90ndate alguses tegutses agaralt investeeringute alal ja kaubanduses. Dmitri Chidlauskase kõrval kuulub ettevõtte nõukogusse ka endine Lääne-Viru maavanem Lembit Kaljuvee, kes alates 1999. aastast töötab Eesti Põlevkivi administratsioonidirektorina.

Allikas: Äripäev

Pärnu Rannahotelli erastamine (näide Bankorpi taktikast)

  • Bankorp Arendus Grupp koostas endaga seotud firmale Memfis Trade äriplaani Pärnu Rannahotelli erastamiseks — hind koos konsultatsiooniga ligi 185 000 krooni. Bankorp Arendus Grupp aitas leida Memfise jaoks hotelli ostuks kavandatud 28 miljoni krooni rahastaja. Laenulepingu vahendustasu üle 990 000 krooni.

  • Rahastajaks osutunud Bankorp laenas Memfisele 28 mln kr intressimääraga 15% aastas. Memfis tasus Bankorpile kuu aja intressid 61 000 krooni.

  • Memfis Trade tunnistati enampakkumise võitjaks (ostuhind 21 mln kr), kuid et ostulepingu sõlmimine seiskus puhkenud kohtuvaidluse tõttu, ütles Memfis laenulepingu erakorraliselt üles, tagastas raha ja oli sunnitud selle eest tasuma leppetrahvi 1,05 mln kr.

  • Rannahotelli erastamise konkursil osalemiseks oli Memfis võtnud lühiajalist laenu Bankorpi emafirma teiselt tütrelt, aktsiaseltsilt Cemoks 2,1 mln kr, mis maksti tagasi 4 päeva hiljem pärast Bankorpilt saadud laenu. Intresse tuli maksta ligi 4400 krooni.

  • Kohe pärast enampakkumise võitmist sõlmis Memfis lepingu Rannahotelli edasimüümiseks 64,15 mln krooniga. Võimalikuks ostjaks osutus Bankorp Arenduse tütarfirma Key Kinnisvara. Saamata jäänud tulu seega 43,15 mln kr. Et hotell jäi ostmata ja sellest tingitult ka edasi müümata, pidi Memfis maksma Key Kinnisvarale leppetrahvi 4 mln kr.

  • Järeldus: Memfisele tekitatud kahju on kokku 49,2 mln kr, millest otsene kahju moodustas 6,1 mln kr. Kahjusumma sissenõudmisest Pärnu linnalt ollakse nõus loobuma, kui Rannahotell 21 mln krooniga kohe Memfisele müüakse.

Allikas: Memfis Trade’i pretensioon Pärnu linnavalitsusele tekitatud kahju hüvitamiseks