Mujal astmelise tulumaksuga riikides on märksa rohkem tulust mahaarvamise võimalusi, mida keskerakondlased välja ei paku, pidades kõike korraga reformimist keeruliseks.

Suuettevõtjate Assotsiatsiooni tegevjuhi Jaak Saarniidu hinnangul on keskerakonna astmelise tulumaksu kava praegu tasakaalustamata ja täpsed arvutused selle mõju kohta tegemata. Ta tõi näiteks Soome, kus nimekiri neist kulutustest, mida saab maksustatavast tulust maha arvata, on meie omast kolm-neli korda pikem. Suurimaks puuduseks pidas ta seda, et haridusele tehtavaid kulutusi ei saa meil eriti tulust maha arvata. “Sellest aga sõltub riigi tulevik,” lausus ta.

Teise tasakaalustava mehhanismi näitena tõi Saarniit Iirimaa, kus on küll astmeline tulumaks ja jõukad kodanikud maksavad riigile palgast 23-46 protsenti tulumaksu, kuid seal on ka teatud kompenseerivad fondid. Mõnda sellisesse riiklikku fondi raha paigutades saab teenida intresse ja maksta vähem tulumaksu, selgitas ta.

Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretäri Kalle Kägi sõnul on üldreegel, et tulust saab maha arvata iga tululiigi lõikes selle teenimiseks tehtud kulutused. Eestis on mahaarvamiste nimekiri õige lühike ja enamikul maksumaksjaist pole aasta algul tuludeklaratsiooni mõtet täitagi, sest riik talle tulumaksu ühegi kulutuse pealt ei tagasta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik Heido Vitsur tunnistas, et Keskerakonna pakutud maksusüsteem vajab täiustamist. “Meie maksusüsteem ei arvesta inimeste eripära, vaid sõidab kõigist nagu muruniitjaga üle: kellel lendavad seetõttu kõrvad, kel terve pea. Anname endale aru, et see on tegemata töö, mis tuleb kord ära teha,” selgitas ta.

Vitsuri sõnul ei tee korralikku maksusüsteemi valmis põlve otsas ja üleöö, vaid see nõuab pikka eeltööd. Keskerakonna reform on tema hinnangul evolutsiooniline ja täiustub edaspidi samm-sammult. “Suurejoonelist tulumaksu programmi pole me ette võtnud, aga astmelise tulumaksu kehtestamine on niivõrd lihtne, et see pole üldse mingi probleem,” lausus ta. Süsteemi rakendamisega on Vitsuri sõnul kiire, kuna kaks kolmandikku riigi elanikkonnast on praegu ülemaksustatud.

Järgmise sammuna lubas keskerakonna üks ideolooge hakata arvestama ülalpeetavate arvuga perekonnas. Samas tõdes ta, et see on keeruline, sest olukord peredes võib olla väga erinev. Näiteks võib nelja lapsega perel olla korralik sissetulek, aga mõnes ühe lapsega leibkonnas väga raske olukord. Mahaarvamised muudavad Vitsuri sõnul maksusüsteemi väga keerukaks, sest erinevatele inimestele tuleb erinevad skeemid koostada. Ta tõdes, et paljudes teistes riikides ongi maksusüsteemid väga keerukad.

Oma riigikogu valimisprogrammis lubab erakond tervishoiule tehtud kulutuste mahaarvamist üksikisiku tulumaksuga maksustavast tulust. Laupäeval erakonna valimiskonverentsil programmi esitlenud Sven Mikser ei selgitanud, kas mõeldud on ravimite ostmist, tasulisele arstiabi- või hambaravikulusid.

Keskerakond on lubanud hakata ka erineva tulumaksumäära alla käivaid palgaastmeid edaspidi vastavalt olukorrale korrigeerima. Vitsuri sõnul on see edaspidi vältimatu. Esiteks annab selleks seda tema sõnul põhjuse inflatsioon, teiseks suureneb jõukus ühiskonnas ja see muudab ka valupunkte. “Toimida tuleb nii, et olukord ühiskonnad muutuks paremaks, mitte aga halvemaks,” lausus ta. Ta tõi näiteks Inglismaa, kus rahvas nõuab maksude tõstmist, selleks et tervishoiusüsteem normaalselt tööle hakkaks.

Riigikogu liige, astmelise tulumaksu üks ideolooge Olev Raju ütles, et hetkel kava, millal astmeid üle vaatama peaks, ei ole. “Usun, et lähema aasta-kahe jooksul seda ei juhtu,” rääkis ta.

Eestis saab maksustatavast tulust mahaarvamisi teha alates kolmandast lapsest, maha arvata eluasemelaenu-, õppelaenuintresse ja pensionikindlustusmakseid. Soomes on mahaarvamisi palju rohkem. Seal saab tulust maha arvata tööle- ja kojusõidukulud olenemata sellest, mis transpordivahendit on kasutud. Omavastutus on 500 eurot (7823 krooni) aastas. Kuludesse saab kanda koduabilise palkamise kulusid teatud piirmääras. Kuludesse saab panna 460 eurot (7197 krooni) töötegemise laiemalt seotud kulusid. Kinnisvaramaksu deklareerimisel saab ühe alaealise lapse pealt maksuvähendust 31 293 krooni ja kindlustatud korteri eest 156 460 krooni ulatuses.

Soome riik on astmelise tulumaksu astmeid eelmisel aastal poole protsendi võrra vähendanud. Kui võrrelda Soome ja Eesti keskmisi palkasid ja astmeid, on tulemus Eesti kasuks. Soomes määratakse 28,5%line maksumäär juba 1,3 keskmiselt palgalt, Eestis tuleks 33%line maksumäär 4,3 keskmiselt palgalt. Keskmine palk Soomes oli 2002. detsembris 31 200 krooni ja Eestis 2002. aasta III kvartalis 5853 krooni.

Soomlanna saab raamatud kulusse kirjutada
Soome Ametiühingute Keskliidu projektijuht, Helsingis elav Eve Kyntäjä saab oma maksustavast tulust maha arvata kulutused koduse töötoa pidamiseks, arvuti soetamiseks ja raamatutele, samuti transpordikulud töökohta ja tagasi, kulutused autole, võetud laenude kulud, ametiühingumaksud, pensionikindlustuse maksed ja palju muud.

Suurematest kulutustest saab maksustatavatest tuludest maha arvata veel laste ülalpidamiseks tehtavad kulutused ja alimendid.

Eelmisel aastal sai Kyntäja tuludeklaratsiooni esitamisel riigilt osa makstud rahast tagasi, kuid tema politseiakadeemia professorist abikaasa pidi juurde maksma. Nimelt maksustatakse Soomes põhitöö kõrvalt tehtav lisatöö, näiteks loengute pidamine teises õppeasutuses, 40-60 protsenti suuruse maksumääraga. “Kord oli juhus, kus üks õppejõud asendas haiguse ajal kolleegi ja ei saanudki aasta kokkuvõttes sellest mingit rahalist kasu,” tõi Kyntäja näite. “Mida rohkem tööd teed, seda enam maksu maksad,” lisas ta.

Õunapuu: tulust mahaarvamisi tuleb kaaluda
INTERVJUU RAHANDUSMINISTER HARRI ÕUNAPUUGA

Kas astmelise tulumaksu rakendamisel on kavas suurendada ka maksustatavast tulust mahaarvatavate kulude hulka?
Teatud kulude maksustatavast tulust mahaarvamine on avaldanud mitmes valdkonnas positiivset mõju. Seetõttu oleme valmis selliseid võimalusi kindlasti kaaluma. Konkreetselt on keskerakond välja pakkunud tervishoiukulude mahaarvamise võimaluse. Lisaks plaanime loomulikult maksuvaba tulu tõusu.

Millal ja kui suures ulatuses on mahaarvamisi loota?
Arvestades võimalike muudatuste ettevalmistamiseks kuluvat aega ja eelarve koostamise protsessi, on nende rakendamine otstarbekas järgmise aasta algusest. Mahaarvamiste kaudu tehtavad soodustused on kindla sihitusega erandid, mistõttu ei saa nende maht olla maksulaekumiste kui tervikuga võrreldes väga suur.

Kas riigieealarve kannataks ka selle välja, kui näiteks ülalpeetavate pealt saaks teatud summa maksu alla minevast tulust maha arvata?
Praegu on võimalik alates kolmandast lapsest iga lapse kohta arvestada aastas 12 000 krooni täiendavat maksuvaba tulu. Sellest soodustusest tulenev vähemlaekumine ei ole väga suur — 2002. aastal umbes 50 miljonit krooni, mis jaguneb riigi ja omavalitsuste eelarvete vahel. Sarnaste maksusoodustuste tegemine võib olla põhjendatud ja ka riigieelarve seisukohalt teostatav, kuid üha enam hakkab see riivama omavalitsuste tulubaasi.

Kas vastab tõele, et astmelise tulumaksu rakendamisel tekib eelarvesse ligi 1,5 miljardi krooni suurune auk?
Tõele vastab see, et tänaseid maksulaekumisi arvestades laekuks üksikisiku tulumaksu ligikaudu 1,5 miljardit krooni vähem. See oleks maksumaksjate kätte jääva raha hulk, mis leiaks suures osas tee sisemaisesse tarbimisse ja sealt ka osaliselt riigieelarvesse tagasi. Koormust eelarvele saab ja tuleb leevendada jätkuva võitlusega varimajanduse vastu. Samuti väheneb vajadus toetuste maksmiseks, sest abivajajad tulevad iseseisvalt paremini toime. Vältimatu on ka valitsemiskulude kokkuhoid, millest, tõsi küll, räägitakse alati rohkem, kui tegelikult tehakse. Kuid praktika näitab, et kokkuhoiuvõimalusi otsitakse ja leitakse paremini olukorras, kus selleks on otsene surve.