Astmeline tulumaks: võitjateta populism

Keskerakond taotles, et alates 25 000 kroonist muutuks tulumaks astmeliseks. Äripäev kiidab heaks eile koalitsiooniläbirääkimistel kokku lepitud seisukoha, et astmelise tulumaksu ideest loobutakse. ELi tööturu avanedes see ainult kiirendaks tööjõu väljavoolu.

Arvestades töötuskindlustusmaksu ja tulumaksuvaba miinimumi, maksab Eesti töötaja praegu 25 000krooniselt brutopalgalt 5532 krooni tulumaksu. Paradoksaalsel kombel on seda tunduvalt rohkem, kui maksab töötaja samalt palgalt pikkade ümberjagamise tavadega Soomes, Rootsis või Saksamaal.

Lugeja võib öelda, et see on demagoogia: ei saa võrrelda Eesti mõistes väga head kuupalka rikaste riikide võrdlemisi kehva kuupalgaga. Kõigis neis riikides on ju astmeline tulumaks, lihtsalt 25 000kroonine kuupalk jääb seal alumisse astmesse ja on seega nominaalselt maksustatud madalamalt kui Eestis.

Kuid me arvame, et me ei aja demagoogiat. Me astusime ELi ja peame end võrdlema ELi tööjõuturuga, mis varem või hiljem avaneb meile täielikult. Minna tööle mõnda teise ELi riiki ja maksta seal suuremalt palgalt sama palju või vähem tulumaksu on veenev lisaargument tööjõu väljarändamisele. Tõsi, heaoluriikide üldine hinnatase on kõrgem — seega maksad küll vähem tulumaksu, aga ka elu on kallim. Samas on osa kaubagruppe juba Eestis kallimadki. Välismaal töötaja saab ka alati tulla Eestisse puhkama, lõõgastuma, tarbima seda, mis siin on odavam.

Eesti riik saaks tulumaksu asemel küll osa raha tagasi tarbimismaksudena, kuid Eesti tööjõupuudus oleks sellega veelgi süvenenud. See pole hea stsenaarium.

Teiseks teeks astmeline tulumaks rahulolematuks suuremapalgalised: miks tahetakse võtta neilt, kes niigi suuremaid summasid maksavad, veelgi enam? See motiveerib vähem teenima, mistõttu riigi sissetulek võib kokkuvõttes langeda. Praegu on maksumäära 2protsendiline langetamine tulude tegelikku laekumist parandanud.

Seegi, et maksumäära tõstmine rakenduks ka muudele tuludele peale palgatulu, halvendaks kodanike maksekäitumist. Näiteks millise maksumääraga oleks maksustatud dividend — suurem dividend kõrgemalt või suuraktsionär kõrgemalt kui väikeaktsionär? See tähendaks suurt segadust, vähemalt praeguse netodividendi asendamist brutodividendiga, mis omakorda viiks ettevõtluse tulumaksu riigi haardeulatusest kaugemale.

Astmelise tulumaksu pooldaja Keskerakond on kuulutanud ennast keskklassi kaitsjaks. Kuid keskklass võiks hakata kujunema just 25 000kroonise kuupalga juures. Ja ka vaestel on sotsiaalne kaitse tulumaksuvaba miinimumi näol.

Seega ei võida astmelisest tulumaksust mitte keegi. Keskerakond usub, et riigieelarve võidaks suurusjärgus 100 miljonit krooni. Kuid isegi eeldades, et kõrgem maks laekumist ei halvenda, ei ole see enam kui 50miljardilise riigieelarve juures väärt segadust, seaduste muutmist ja ettevõtlike inimeste võõrandumist riigist. Ühtlane tulumaks on meie ainus võimalus läänele järele jõudmiseks.