Aü juhiks pürivad vastandid

Kogenud funktsionäär Harri Taliga konkureerib homsetel ametiühingujuhi valimistel noore jõulise poliitika pooldaja Jolan Ševtsoviga.

Kõige otsesemalt rajaneb Ševtsovi toetus täna Eesti Õdede Liidule ning liinilendurite, raudteelaste ja transpordi- ja teetöötajate ametiühingutele. Kokku kuulub sinna umbes 10 000 inimest. Šansid Taliga võitmiseks sõltuvad sellest, kui veenvaks on Ševtsovi kihutustööd pidanud ülejäänud umbes 40 000 ametiühinguliiget. Nendest omakorda vähemalt 2/3 pooldavad Taligat, peamiseks eeliseks nimetatakse tema kogemusi. Viimased ligi 6 aastat on Taliga töötanud ametiühingute keskliidus.

“Ma arvan küll, et ma võidan,” ütles ametiühingute keskliidu sotsiaalsekretär Harri Taliga eile.

“Minu võit tundub küllaltki reaalne, ega muidu pole mõtet nalja tegema minna,” väitis ka tema vastaskandidaat Jolan Ševtsov.

Kui Harri Taliga on pidanud vaid valgekäelist õppejõu-, prorektori ning ametnikuametit, siis Ševtsovi karjäär on kulgenud ametiühingutegelase jaoks märksa klassikalisemalt.

1996. a lõpetas ta transpordikooli ning remontis seejärel 1999. aastani lukksepana vedureid. Seejärel sai Ševtsov tehnohooldetsehhi meistriks ja alates 2001. a raudteelaste ametiühingu juhatuse esimeheks. Nn valgekraede kooli, Balti-Ameerika Ärikolledži lõpetas ta ärijuhina. Muu hulgas on ta läbinud koolituse “Ametiühingu ideemüük ja värbamine”.

Nimetatud kahe kandidaadi vaated ametiühingutele on sama erinevad kui keskkonnad, millest nad pärinevad.

Harri Taliga kujundab endale tugeva poliitiku ja läbirääkija kuvandit. Tõenäoliselt tõmbab ta endaga kaasa üsna populaarse eelmise ametiühingujuhi Kadi Pärnitsa toetajad, sest kavatseb arendada mitte jõulist pealetungi-, vaid läbirääkimistepoliitikat.

Kuigi Taliga on lõpetanud kõrgema komparteilise õppeasutuse, ei ole see tema pooldajaid eemale peletanud. “Meil ei ole kompleksi, et keegi on õppinud ühes või teises koolis,” nentis meremeeste ametiühingu juht Jüri Lember. “Tema haridus läheb ametiga muide väga hästi kokku. Kogu selle majandusteooria, millel me põhineme, autorid olid Marx ja Engels.”

Taliga kinnitusel on tema eeliseks kasvõi asjaolu, et kui vastaskandidaat Ševtsov on juhtinud alaliidu ametiühingut, siis tema omab tugevat kogemust keskaparaadi töös.

“Ma olen jälginud kolmepoolseid läbirääkimisi juba 1998. aastast, mil ma keskliitu tulin,” nentis Taliga. Karmikäelisemat poliitikat, sh streigivõimalust näeb Taliga ette juhul, kui läbirääkimised enam tulemusi ei anna.

Ševtsovi programmi juhatavad sisse laused, et vaikse kosumise aeg on möödas ja nüüd tuleb tegutseda. “Meil on, mida öelda, ja tööinimene vajab jõulisemat kaitset.”

Ševtsov väitis, et tuleb juurutada agressiivsemast värbamistaktikat. “Meil on Eestis pool miljonit potentsiaalset uut liiget,” ütles ta. Seega üritab Ševtsov pooldajaid juurde võita plaaniga kirjutada ametiühinguliikmete praegusele arvule edaspidi null lõppu.

“Tahan õhutada ka ametiühingute aktsioonijõu ja streigijulguse kiiremat kasvu,” ütles Ševtsov.

Reedesele kongressile on kutsustud ka vastaspoole mõjuka organisatsiooni esindaja ehk Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees Meelis Virkebau.

Ta ütles eile, et ei pea ausaks öelda välja oma arvamust, keda ta kahest kandidaadist eelistab. Pärnitsa nn valitsusperioodi kohta nentis Virkebau: “Mulle jäi sellest väga hea mulje, sest kõik sõlmitud kokkulepped pidasid. Ta oli juhina hea sotsiaalpartner, kelle sõnu võis uskuda.”

Suurima saavutusena vastastikuses koostöös nimetas ta kompromisse töölepinguseaduse eelnõu asjus.