Aastatel 1999–2000 laenas Indrek Neivelt enda väikesest osaühingust Nõuanne 500 000 krooni. Ligi 800 000 krooni eest oli “arveldusi aktsionäridega” üleval ka teises Neivelti firmas Trust IN. Neivelt kinnitab tänase Äripäeva arvamusküljel, et Trust INis ei olnud tegemist laenuga, vaid sissemaksmata aktsiakapitaliga. Kuid samas möönab ta, et esimesel juhul oli tõesti tegemist lühiajalise laenuga. Äriseadustik keelab firmaomanikel ja osanikel oma firmast raha laenamise.

Juristide hinnangul võiks küll seoses äriseadustiku rikkumisega seega tegemist olla haldusõigusrikkumisega. Samas pole kahju keegi kannatanud, sest Indrek Neivelt laenas raha sisuliselt iseendalt. Haldusõigusrikkumise võiks ära tõestada vaid maksuamet. Seda juhul, kui ta leiab, et riigi huvid on maksudest kõrvalehiilimise kaudu kahjustada saanud. Maksuamet keeldub praegu kõnealusel teemal igasugustest kommentaaridest.

Hansapankurit on seni peamiselt nõustanud audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers. Neivelti poolt kasutatud skeem, mida ta rakendas nimetatud firma audiitorite soovitusel, on audiitorite väitel lihtne ning PricewaterhouseCoopersi juhi Urmas Kaarlepi arvates laialt levinud.

Väärtpaberid, kõnealusel juhul Hansapanga aktsiad, kantakse üle enda väikese, 40 000kroonise kapitaliga osaühingu omakapitaliks, kusjuures aktsiate sissemakse hinnaks võetaks soetamisväärtusest kõrgem, näiteks turuhind. Seejärel müüakse aktsiad osaühingus, tulumaksu alla läheb aga summa, mis on firmasse sissemakse ja müügihinna vahe. Kui aktsiad oleks müüdud eraisikuna, pidanuks riigile ka tegeliku soetamishinna ja firmasse sissemaksu vahe eest tulumaksu maksma. Firmas aktsiamüügist saadud tulu või osa sellest laenatakse aga firmast välja, iseendale.