Auto tagumiku ehtimine on põhiseaduslik õigus

“Hästikäituvad naised lähevad harva ajalukku.” “Ole Ameerika vastu kena või me tuleme teile demokraatiat tooma.” “Ma armastan lõhkeaineid.” “Üks Texase küla tunneb oma külahullust puudust.”

Selliste sügavmõtteliste sententside jaoks pole ameeriklase teada paremat kohta kui auto põrkeraud.

USAs on registreeritud enam kui 230 miljonit autot ja umbes 46 miljonit neist — ehk iga viies — kannab ajalehe New York Times andmetel mõnd kleepsu. Mis tähendab, et USAs sõidab ringi 35 Eesti elanikkonna suurune mass autojuhte, kelle autokerel ilutsevad tema tõekspidamised, puudutagu need poliitikat, sporti või koerapidamist.

Lõhestatud rahvas

Üks võrguavaruste suuremaid autokleepsumüüjaid, 2000. aastal loodud StickerGiant pakub rahvale 20 000 toodet (lisaks kleepsudele T-särke, märke jms), müües aastas ligi miljon eset. Ettevõtte omanik John Fischer räägib nagu inimene, kes usub kleepsude maailmaparanduslikku jõudu. Ta räägib, et autotagumiku ehtimine pole midagi vähemat kui põhiseaduses antud sõnavabaduse kasutamine. Ta leiab, et ameeriklased on olnud juba tükk aega lõhestatud rahvas — eelkõige piinlikkusest oma presidendi pärast.

Kuid viimased kuud on näidanud, et inimesed on mõistnud, milline masendav õnnetus George Bush oma riigile on olnud ja nii on nad hakanud oma autodega saatma teistsuguseid sõnumeid: rahu, tolerants, kooselu, avatus.

Rahusõnum auto ahtril

Nii on kleepekas “Coexist” (kooseksisteerimine) — kus tähed on kujundatud eri religioonide ja sugude sümboleid kasutades, viidates kõigi sõbralikule kooselule planeedil — tõusnud firma pakutavatest kleepsudest populaarsuselt kolmandale kohale. Kuigi Fischer ei tee saladust oma suhtumisest praegusesse presidenti, pakub ta autokleepse igale poliitilisele maitsele.

Poliitilised kleepsud on olnud alati minev äri. Mike Culver, teise internetis autokleepse müüva ettevõtte president, asutas BumperArt.com-i 2004. aastal, just toonaste USA presidendivalimiste ümber käiva arutelu lainetel. “2004. aasta presidendivalimised olid palju vastuolulisemad kui järgmise aasta valimised, sestap me seekord nii suurt müüki ei oota,” nendib Culver, kes jagab kleepsud kahte lehte, naljakad ja poliitilised. Tõsi, mitte kõik kleepsud pole nii kõrge moraaliga, kui omanike jutust paistab. Kõige tavalisemad paljad naised müüvad alati.

Kui palju on USA autokleepsuturul kokku ettevõtteid on praegu võimatu öelda. “Palju,” märgib Culver. “Aga ma ei tea, mida see “palju” tähendab. Pane Google’i otsingusse sõna bumper sticker ja sa näed, mida ma silmas pean.”

Eestlastel pole kunagi olnud sarnast vajadust oma arvamusi kõigile eksponeerida. Siiski, Koffi õlle mõne aasta tagune kleepsukampaania oli igati edukas ka meie mail. Kuni kodumaised pakkujaid pole, võib eestlane tellida kleepsu USAst. “Tead, mis ma tegin sel ajal, kui me vestlesime?” küsib Fischer. “Ma avasin meie internetipoe ka Eestile.”