Automafioosod astuvad kohtukulli ette

Neljapäeval astuvad taas kohtu ette varastatud autosid Eestisse smugeldanud seitse isikut. Nad võivad suure tõenäosusega saada esimesteks inimesteks Eestis, kes mõistetakse süüdi ka osalemises kuritegeliku organisatsiooni ehk maffia töös.

Jaanuaris toimunud esimesel kohtuprotsessil tunnistas kuritegeliku organisatsiooni töös osalemise üles piirivalvur Merike Soots, ülejäänud jõugu liikmed suuremalt jaolt eitasid oma süüd.

Lisaks neljapäeval kohtu all olevatele isikutele toimub juurdlus veel kuni kahekümne rühmitusega seotud inimese tegevuse üle.

Viis aastat tagasi lõi Hillar Grünbaum kuritegeliku grupi, mis tegeles Euroopast, peamiselt Saksamaalt varastatud autode Eestisse smugeldamisega.

Varastatud autole võltsiti jälgede segamiseks uus, teises välisriigis välja antud tehniline pass. Peamiselt kasutati Šveitsi tehnopasse, mille alusel võltsiti varastatud auto ostu-müügi leping suvalise väljamõeldud Ðveitsi firma ning Eestis tegutseva ettevõtte vahel.

Lepingu abil vormistati ARKis auto ebaseaduslikult Eesti firma nimele, ehkki seda saab teha alles pärast auto Eestisse toomist.

Võltsitud ülevaatusaktide ja tollideklaratsioonide abil said jõugu liikmed ARKist autodele näiliselt legaalsed tehnopassid ja numbrimärgid, mis toimetati varastatud autode peidupaika Saksamaal. Seal vahetati autode numbrimärgid ning 10 000 krooni saanud autojuhid tõid autod Eestisse.

Eesti piiri ületamine oli kõige riskantsem, sest tegelikult polnud “Eestis registreeritud” sõidukid kunagi Eestist lahkunud. Seetõttu maksti piirivalvuritele kuni 10 000 kroonini küündivat altkäemaksu, et need laseksid sõidukid arvutis registreerimata üle piiri.

Veelkordseks jälgede segamiseks müüdi mõnel juhul juba Eestisse toodud autod taas edasi, ostjateks olid esialgu jõugu liikmed või nendega seotud firmad. Nemad müüsid autod juba heausksetele ostjatele turuhinnaga edasi.

Kalleim teadaolev varastatud ning edasi müüdud auto oli uhiuus Volkswagen Passat, mis leidis omaniku 250 000 krooni eest.

Kolme tegutsemisaasta jooksul organiseeris Grünbaumi rühmitus vähemalt 32 sõiduki Eestisse toimetamise, vaid seitse autot suudeti enne müümist tabada, neist kaks varastasid enne konfiskeerimist jõugu liikmed uuesti. Kokku 27 müüdud sõiduki pealt teenis grupeering umbes 4 miljonit krooni.

Senini on teadmata 16 sõiduki edasine teekond, ilmselt müüdi need edasi Venemaale. Osa heausksete ostjate poolt omandatud sõidukitest liigub politsei loal praeguseni Eesti teedel.

Jõugu liider Grünbaum arreteeriti Läti-Eesti piiril 1999. aastal, piirivalvuritele esitas ta valepassi. Lisaks varastatud autode smugeldamisele, võltsimisele ning kuritegeliku rühmituse juhtimisele süüdistatakse teda ka tollimaksude maksmata jätmises ligi poole miljoni krooni ulatuses.

Ilmselt vältab kohtuprotsess kuid, sest rühmituse tegevuse kohta on üle 2000 lehekülje materjali, kohtus astub üles 69 tunnistajat.

Kohtuprotsessiga kursis oleva isiku hinnangul mõistetakse jõuk pea kõikide süüdistuste puhul ka süüdi, Grünbaumi võib tema sõnul oodata umbes 6–7aastane vangistus.