Samal ajal, kui USA valuuta teeb üha uusi põhjasid, on kulla hind sel aastal rühkinud juba pea kolmandiku võrra üles. Üleeile jõuti Londonis viie dollari kaugusele 1980ndal aastal tehtud rekordtasemest. Toona tuli ühe untsi kulla eest välja käia 850,4 dollarit. Neli päeva kestnud kallinemise katkestasid eile küll spekulatsioonid, et mõned investorid on oma aktsiakaotuste tõttu sunnitud kulda müüma. Ent haukuvad koerad karavani ei peata.

“Toornafta läheneb jõudsalt saja dollari märgile ja see kindlustab, et ka kuld jääb kõrgetele tasemetele,” rääkis Bloombergile MF Global Commoditiese analüüsijuht Rajini Panicker. “Inimesed investeerivad kulda ja naftasse, kuna nad otsivad sektoreid, mis jäävad krediidikriisist kaugemale,” täpsustas ta.

Krediidikriisi keskmest võib aga leida just dollari, mis sel aastal on alla vandunud kõigile kuueteistkümnele aktiivsemalt kaubeldud valuutale. Sealjuures euro vastu on rohelise paberi väärtus kahanenud kümnendiku, inglise naela suhtes 7% ja jeeni vastu on roheraha kaotanud veidi üle viie protsendi oma aasta alguse väärtusest. Ka Eesti kroonide eest saab onu Sami raha rohkem kui eales varem.

Probleemidest rahaturul ei jää börsidki puutumata. Nii pudenesidki aktsiate hinnad järjepanu USAs, Aasias ja vähesel määral ka Euroopas. Palli pani veerema üleeilne terav kukkumine USAs, kus kvaliteetaktsiaid kajastav Dow Jonesi tööstuskeskmine kaotas päevaga 2,6% oma eelmise õhtu tasemest. Jaapani Nikkei 225 langes üle kahe ja Hongkongi Hang Sengi indeks üle kolme protsendi. Õli valas tulle USA investeerimispanga Morgan Stanley teade, et nende nõrgalt tagatud laenudega (subprime) seotud investeeringud on kaotanud väärtusest 3,7 miljardit dollarit ehk pea nelikümmend miljardit Eesti krooni. Aasta algusest on Dow Jonesi indeks aga endiselt üle viie, Hang Seng ent üle 40 protsendi plussis. Samas on Nikkei vajunud kaheksa protsenti miinuspoolele.