Balti ja Põhjala riigid energiavalikute ees

Balti, Põhjala ja Beneluxi riikide energeetikaeksperdid ja poliitikud arutasid möödunud nädalavahetusel Oslos ELi energiapoliitika mõjutamise ja jätkusuutliku energeetika arendamise võimalusi.

“Esindame 11 riiki, mis pole eraldi suured ega tugevad, kuid õppides tundma üksteise mitmekesiseid kogemusi, oleme ELis arvestatav jõud, mis suudab ELi energiapoliitikat mõjutada,” ütles Hollandi parlamendi liige Jean Eigeman Norra parlamendis peetud konverentsil.

Nii Läänemere piirkonna kui ka kogu ELi elektriturg seisab suurte muutuste lävel. Kyoto leppest tulenevalt algab tuleval aastal CO2 heitmetega kauplemine, mis seab piiranguid uute jõujaamade ehitamisele ja nõuab keskkonnasõbralikumate, kuid märksa kallimate tehnoloogiate kasutamist. Ebalev on suhtumine tuumaenergiasse, kuid kallid taastuvenergiaallikad seda praegu veel täielikult asendada ei suuda, eriti kui kogu ELis kasvab energia defitsiit. Tuleb leida lahendus, kui palju on riigid nõus energiasõltuvuseks Venemaast. Ja kuidas mõjutab energeetikat turgude järk-järguline avamine, et tagajärjeks ei oleks USAs kogetud elektriülekandesüsteemide kollaps.

Norra energeetikaminister Thorild Widvey ütles, et Põhjamaade aastatepikkune koostöö ja ühise energiaturu kujunemine on aidanud ressursse paremini kasutada. Puuduseks nimetas ta liigset sõltuvust hüdroenergeetikast, mille stabiilsust mõjutab tugevalt sademete hulk. Et tootmisallikaid mitmekesistada, püüab suurte gaasivarudega Norra välja töötada gaasil põhinevaid ökonoomseid kütte- ja elektrijaamu.

Norrast hoopis erineva lahenduse on valinud Soome, mis otsustas 2002. aastal panuse teha tuumaenergeetika jätkamisele ja viienda tuumareaktori ehitamisele. Soome parlamendi liige Heidi Hautala ütles, et selle kasuks sundis otsustama rasketööstuse konkurentsivõime säilitamine ning CO2 heitmete vähendamise nõue. Soomega analoogse valiku ees on Leedu. ELi nõudel on Leedu kohustunud sulgema Ignalina 1. tuumareaktori juba tuleval aastal ja 2. aastal 2009. Need annavad kuni 70% Leedu elektrist ja nende sulgemise tulemusena võib Leedu muutuda energia importijast eksportijaks.