Spari jaeketi operaatorfirma Baltic Food Holdingu juhatuse esimehe Stein Skjorshammeri sõnul on kõik välismaised suuremad tegijad Balti jaekaubandusturul juba kohal. “Kesko, ICA, Baltic Food,” nimetas ta. “Võib-olla tuleb veel mõni kõrvale, kuid rohkem siin turul ruumi pole.”

Nii nagu teistes Skandinaavia riikides, kus juhtivate jaemüüjate hulka kuuluvad kooperatiivid — Soomes SOK, Rootsis KF, Norras NKL — säilitab Eestis Skjorshammeri hinnangul praegune turuliider, ühistuline ETK tugeva positsiooni.

Kui Rootsi-Norra ICA kaudu RIMI kaubamärgi all kohalikul turul esindatud Hollandi Ahold välja arvata, siis Euroopa või muu maailma suuri jaekaubandusettevõtteid Balti turg ei meelita, ütles Skjorshammer. “Euroopa suured lähevad Poolasse ja Tðehhi,” märkis ta. “Neil on kasulikum omada ühte poodi Münchenis kui kümmet Eestis.”

Seni Kesko ja Baltic Foodi kõrval Eestis nõrgemini esinenud ICA Aholdil on Tallinnas kaks poodi — RIMI kauplus Magistrali kaubandukeskuses ja Tallinna Kaubahall, samas ollakse tugevalt kohal Lätis (22 poodi) ja Leedus (27). Ettevõtte aastaraamatu kohaselt tahab ICA Ahold lisaks oma ambitsioonidele Põhja-Euroopas mõne aastaga saada liidriks Balti turul. Eestis soovib firma tänavu kauplusi nii osta kui ka ise rajada, viidatakse suurematele müügiüksustele, nagu supermarketid ja väiksemad hüpermarketid.

ICA Aholdi Eestis esindav Jan Ole Pedersen ettevõtte strateegiat kommenteerides väga konkreetseks minna ei tahtnud. “Tahame ka Eestis saada sellist turuosa, nagu Lätis ja Leedus,” märkis ta.

Pederseni sõnul on Eesti turg selleks liiga ebaühtlaselt arenenud, et midagi täpsemalt ICA Aholdi laienemishuvi kohta öelda. “Oleme vaadanud kõiki — Selverit, Spari, ETK väikseid poode,” lisas ta.

Lähiaastate perspektiivis näeb Pedersen Eesti jaeturul põhitegijatena enda RIMIt, Keskot, ETKd ja ka Prismat. Viimase kaubamärgi all lisanduvad kodumaistele ühistutele ka nende kolleegid Soomest ja mingis osas Saksamaalt — selle ettevõtmise ohjad ilmselt eestlaste kätte ei jääks.

Hiljuti Säästumarketi omandanud ja samuti Selveri üheks võimalikuks kosilaseks peetava Kesko Food Balticsi president Timo Valla näeb Kesko kõrval Balti turu pärast konkureerimas ICA Aholdi ning ka S-Gruppi ehk siis Keskoga Soome turul rinda pistvat ühistulist SOKd. “Neil on praegu Tallinnas kaks Prismat, olen kindel, et nad lähevad ka edasi,” lisas ta.

Praegu samuti kõigis Baltimaades tegutsevat Baltic Foodi Valla tulevikutegijaks nimetada ei söendanud. “Spar on hetkel küll kolmel turul, kuid raske on öelda, kui agressiivselt nad tulevikus siinsel jaekaubandusturul arenevad,” tõdes ta, viidates hiljutisele teatele, et Baltic Foodi suuromanike hulka kuuluv Rootsi kaubandusettevõte Axfood plaanib osaluse müüki, sest ettevõtte põhistrateegia näeb ette keskenduda rohkem Põhjamaade turule.

“Võib-olla saavad nad mõne uue omaniku, kes saab siis ise pan-balti operaatoriks,” ütles Valla. Ta lisas samuti, et sajaprotsendilselt ei saa siiski välistada globaalsete jaemüüjate laienemist Balti turule, eks ole siingi ringi liikunud mitmeidki huvilisi.

Valla sõnul võivad näiteks Euroopa suured jaeketid oodata, kuni praegused turulolijad on oma struktuuri välja arendanud, et see siis kogu täiega ära osta. Teine võimalus oleks ise kõik otsast peale rajada, nagu seda on Soomes-Rootsis tegema asunud sakslaste discounter-kett Lidl, kelle agressiivsus on ärevile ajanud sealsed kaupmehed. Ilmselt on Lidli tulek ka üheks teguriks, mis paneb Skandinaavia kaupmehi laiendama oma koduturgu Balti riikide arvel.

Seni on Skandinaavia jaeturg jäänud suuri jaemüüjaid silmas pidades nurgataguseks — Soomes, Norras, Taanis on 75% turust ning Rootsis isegi 95% turust kontrollinud põhjamaiste jaemüüjate TOP 3. Nüüd on Euroopa keskpaiga suunast asutud silda rajama — Lidl oma discounter’i kontseptsiooniga, mida Soomes enne ei kasutatud. Samuti toimus Rootsi-Norra ICA grupis 2000. aastal ettevõtte ajaloo radikaalseim muutus omanikeringis — 50% läks Hollandi Royal Aholdile. See sünergia aitab paremini kaasa mängida uue majanduse valdkonnas, kus jaemüügi poolt on toetamas nii oma finants- ja telekomiteenused.