Äripäeva arvates saab Jukosest peamine bensiinihinna kujundaja Eestis. Toimetuse hinnangul oleks parim, kui Jukos ostaks Shelli tanklaketi.

Kuna Jukos pumpab ise naftat ja tema käes on ka Balti regiooni suurim ümbertöötlemise tehas, siis peaksid tema hinnad olema kõige konkurentsivõimelisemad. Võib-olla loobub vähemalt üks tanklakett tüütust maailmaturuhinna retoorikast — alati siis, kui on tarvis bensiiniliitri jaehinda tõsta, ja mitte kunagi siis, kui oleks aeg langetada. Ometi ei osteta kõiki bensiinikoguseid nn maailmaturult, vaid samuti näiteks Mazeikiu Naftast. Iseseisva hinnakujundusega, lüües lahku kartellihõngulisest Eesti kütuseturust, saaks Jukos Statoililt ja Nestelt tublisti turuosa võita. Ja sundida neidki jaehinda alandama.

Kuivõrd Jukos omab Mazeikiu Naftat, siis on Neste ja Statoili juurdepääs Leedus asuvatele mahutitele piiratud. Neile langeb see, mis üle jääb. Uuest aastast võib Eestis müüa oktaanarvuga 95 bensiinidest vaid 95-eurot. See sunnib Statoili ja Nestet 95-euro jahil siirduma kaugemale Venemaale või pöörduma tagasi nt kallima Porvoo kütuse juurde. Venemaa jaoks ei ole 95-euro tootmine primaarne, seetõttu ei pruugi seal toodetavatest kogustest jätkuda. Kõik see annab edumaa Jukosele.

Et Jukos ostab just Shelli tanklaketi, selle kasuks räägib asjaolu, et Shell on juba kevadest müügis — ostjaks pidi olema Statoil –, ometi pole tehingut siiamaani toimunud. Shell ootab paremat pakkumist, mille võib kätte mängida Jukose tulek. Alternatiiv võib olla ka näiteks Statoilist järele jäänud Alexela jaamade ülevõtmine või konkurent Lukoili tanklad. Täiesti uue keti loomine oleks välisinvesteeringu mõttes Eestile veel kõige parem.

Vene naftahiiu pretensioonika tuleku vastu räägib Lukoili kogemus, kelle ambitsioonid on siinsel turul jäänud üsna tagasihoidlikuks. Pole eriti suudetud kaasa rääkida hinnakujunduses ega turuosa võitmises. Ometi on ka Lukoil tugeva tagalaga suurfirma, kelle naftatoodang on Jukosest suurem. Jukose kasuks räägib see, et tegemist on lääneliku tootmiskultuuri ja hästi organiseeritud ettevõttega, kellel näib olevat selge plaan Balti riikides ilma teha. E.O.S.i juhi Arnout Lugtmeieri sõnul ei teadnud Jukosest kaks aastat tagasi mitte keegi, nüüd on tegu väga eduka ettevõttega.

Jukose investeering Eestisse võib taastekitada hirme vene kapitali ees. Ent USA firma NRG Energy nurjunud äriplaan ei suutnud etendada mingit julgeolekugarantiid. Lootused olid suured, kuid NRG-l lihtsalt polnud kapitali. Venemaa majandushuvid Eestis aitavad kaasa poliitiliste suhete paranemisele kahe riigi vahel, mida oleks hädasti vaja. Kapitalil pole rahvust, kuid lisaks päritolule on tähtis veel kapitali puhtus. Jukose puhul on see tingimus täidetud.