Bensiiniostjale makstakse peale

 (25)
Bensiin
Bensiin

Arvestades bensiiniliitri hulgihinda ja müügikulusid tanklas, peab vähemalt osa Eesti tanklaid müüma bensiine 95 ja 95 Euro kahjumiga, teisiti öeldes maksma tankijale peale.

Kütusemüüjad tunnistavad, et iga liitri müümise peamine argument pole hinnasõja puhul kasum. “On olukordi, kus kliendile makstakse peale selle eest, et ta tangiks,” ütles Eesti Statoili turundusjuht Hede Kerstin Luik.

Väide, et hinnasõda on tanklaketid tarbijale pealemaksmiseni või vähemalt selle piirini tirinud, põhineb bensiini hulgihinna ja jaemüügikulude liitmisel. Tulemused näitavad, et bensiini 95 puhul võivad müüjad kaotada rohkem kui 10 senti liitrilt, 95 Euro puhul aga rohkem kui 20 senti liitrilt.

Kütuse hulgi- ja jaehinnad põhinevad tõsikindlatel andmetel, müügikulud aga valdavalt hinnangutel, sest mitmed suuremate jaemüügikettide esindajad ei soovi neid avalikustada. Et ühe liitri autokütuse müümine Eesti mehitatud tanklates maksab vähemalt ühe krooni, kinnitas aga arvukalt tanklaid omava ASi Eksar Transoil juht Märt Mägi. “Alla kroonised kulud ei tule kõne allagi, seda tingivad juba töötajate palgad ja vältimatud tasud kõiksugustele kontrollidele,” sõnas ta. Kulud liitri müümisele automaattanklas on umbes 30 senti madalamad.

Kaua hinnasõda veel jaemüüjate majandusnumbreid räsib, ei osanud sõdijad öelda. Küll tõdes Hede Kerstin Luik, et kui konkurentsivõitlus on tervendav asi, siis hinna langetamine alla ratsionaalse piiri tekitab musta turu kasvamise ohu. Samas soosivad hinnasõdalasi langevad hulgihinnad.