BLOGI ja FOTOD | Tipphetked Eesti Ekspressi ärikonverentsilt

 (63)
Eesti Ekspressi konverents Alexela kontserdimajas
Eesti Ekspressi konverents Alexela kontserdimajasFoto: Rauno Volmar

Terve neljapäeva vältel toimus Tallinnas Alexela kontserdimajas esimene Eesti Ekspressi ärikonverents "Julgus teha teisiti". Kokkuvõtte konverentsist saab allolevast blogist.

Kõnelejate seas astuvad üles maailma tipud, kes jagavad kogemusi, mille abil 2019. aastal paremaid investeerimis-, turundus- ja juhtimisotsuseid teha. Konverentsi peaesinejaks on vastuoluline majandusmõtleja Nassim Nicholas Taleb, kes ennustas õigesti ette 2008. aasta finantskriisi ja on kirjutanud 6 bestsellerit, mis on müünud üle viie miljoni eksemplari.

Otseülekande vaatamiseks on tarvis soetada pilet. Pilet maksab 19,99 eurot.


Jooksvalt saab saalis toimuvat jälgida allolevas blogis, kuid tänane kava on järgmine:

9.30 – 9.45 Avasõnad lausub Kaja Kallas

9.45 – 10.30 BOB HOFFMAN: Luulud: kuidas turundajad pettusele ja muinasjuttudele miljardeid raiskavad

10.30 – 10.55 KRISTI SAARE: Pensionisambaid tabas võimuvahetus? Mis on Tuleva järgmine siht?

10.55 – 11.25 Kohvipaus

11.25 – 11.30 Work in Estonia esitleb: Miks valisin Eesti? – Majid Rahimi

11.30 – 12.10 KALEV MARK KOSTABI: Kuidas teha teisiti ja vallutada New Yorgi suletud kunstimaailm

12.10 – 12.40 STEN TAMKIVI: Tööta kus iganes: töökoht ei ole enam koht

Seotud lood:

12.40 – 13.35 Lõuna

13.35 – 13.40 Üllatusesineja

13.40 – 13.45 Work in Estonia esitleb: Miks valisin Eesti? – Irene Cresci

13.45 – 14.40 NASSIM NICHOLAS TALEB (videos üle ei kanta)

Oma nahk mängus

14.40 – 15.10 LINDA LIUKAS: Valged varesed, masinad ja kujutelmad

15.10 – 15.25 Küsimuste ja vastuste ring koos Linda Liukasega. Arutelu juhib Sten Tamkivi

15.25 – 15.55 GERD KANTER: Strateegiline riskimine edu nimel

15.55 – 16.25 Kohvipaus

16.25 - 16.30 Work in Estonia esitleb: Miks valisin Eesti? – Michaela Snopkova

16.30 – 17.00 NIR EYAL

Häirimatu: kuidas oma tähelepanu juhtida ja valida endale sobiv elu

17.00 – 17.30 Küsimuste ja vastuste ring Nir Eyaliga. Arutelu juhib Kaidi Ruusalepp

17.30 – 18.00 ROBERT PAJOS

Kuidas Colombias ihukaitsjat palgata: juhtimise õppetunnid erinevatelt kultuuridelt

Tehniliste probleemide korral võtke meiega ühendust aadressil support@videolevels.com.

Ekspressi ärikonverents
Samade sõnadega, millega lõpetas laval pisikese tänukõne Hans H. Luik, lõpetame ka selle blogi: rahulikku pühade aega! 
Hans H. Luik: mis näitab konverentsi kvaliteeti? See, kui palju helesiniseid ekraane saali taga otsas seistes publiku käes paistab. Täna? Mitte väga palju!
Pajos lehvitab head aega ja lavale kutsutakse Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik.
Küsimus publikust: Milline riik on kõige külalislahkem?Kolumbia.
Küsimus publikust: mida Lõuna-Ameerika kogemusest Eestisse kaasa võtta?Ilmselt inimeste rõõmsameelsus - seda võiks Eestisse pisut Brasiiliast importida.
Kui panna Eesti ja Brasiilia ärikultuurid ühele skaalale, on riigid eri skaalade otstes. Aga on palju omadusi, mis on äri ja mistahes suhtluse ülesed. Need on omadused nagu emotsioonid ja žestide lugemine, seksuaalne tõmme, söök jmt. Teadmine, et meil on inimestena rohkem ühist, aitab teineteist mõista ja koos töötada.
Väga oluline teema, mida Brasiilias vältida! Ära maini "7-1", mis viitab 2014. aasta jalgpalli MM-i poolfinaalile, kus brasiillaased sakslastelt kohutavalt lüüa said. Ära seda vahejuhtumit kunagi jutuks võta!
Viimaks: leia hea raamatupidaja. Brasiilias on keeruline maksusüsteem ja see teeb äri tegemise päris keeruliseks. 
Oluline on tunda su koostööpartneri pere. Hoia suhteid. Õpi mõned võlusõnad, mis jääd sulatavad. Tunne firmade hierarhiat ja autoriteetsust (tasub seda ka mitteformaalsete üritustega pisut lõhkuda). Päris olulised on ka aeg ja reeglid! Brasiilias võib muidugi koosolek ka tund hiljem alata. Võib-olla on olemas päevakord, võib-olla pole inimestki, kes seda võiks teha. 
Mida õpetas töötamine Brasiilias, kus Pajos töötas viimased seitse aastat?Esimene küsimus, millele pead Brasiiliasse jõudes vastama: mis võistkonna poolt oled? Vali hoolikalt! Sinu valikust peegeldatakse su taust ja tuletatakse mõned eelarvamused. 
10 aasta eest läks Pajos tööle Kolumbiasse. Diego Molano oli Kolumbia IT-minister. Pajos küsis temalt: mis on teie jaoks suurim väljakutse. Ta vastas: moderniseerida ministeeriumit, valitsust ja kogu Kolumbia ühiskonda läbi tehnoloogia. Pajos vaimustus: super! Mina olen Eestist, mis on e-riik.
Pajos: Meie peres on väga raske spordivõistlustele üksmeelselt kaasa elada: mina elan kaasa Eestile, mu naine Brasiiliale, mu tütar Rootsile. 
Ja lavale ongi astumas konverentsi viimane esineja: Robert Pajos.Tema ettekande pealkiri on: “Kuidas Colombias ihukaitsjat palgata: juhtimise õppetunnid erinevatelt kultuuridelt?”Robert Pajos on Telia Eesti juht, eesti juurtega maailmakodanik, kes on töötanud ja juhtinud tehnoloogiaettevõtteid paljudes erinevates riikides. 8 erinevas linnas, 6 erinevas riigis.Ta jagab meiega oma unikaalset kogemust sellest, kuidas erinevates kultuurides iseenesestmõistetavad asjad järsku hoopis teistsugused võivad olla.
Veel enne viimast kõnelejat väikene videoamps Gerd Kanterilt: https://tv.delfi.ee/uudised/paevauudised/video-gerd-kanter-raakis-mis-aitas-tal-saada-omal-alal-maailma-parimaks?id=85955323
Kuidas aga tegeleda ülemusega, kes käitub kui telefoniteavitus ja pidevalt segab? Vastus on töökultuuris. Näiteks Slacki peakontoris on slogan: tee kõvasti tööd ja siis mine koju (work hard and go home). Niisamuti tuletavad kolleegid teineteisele meelde, kui nad oma isiklikust ajast tööjuttu ajavad. Kõik algab sellest, et ettevõtte sees lepitakse kokku, et kogu aeg ei ole vaja olla ühenduses. 
Probleem on meie käitumisharjumustega - need pole jõudnud kohaneda uue tehnoloogiaga. Taaskord: kurja juur ei ole tehnoloogia ega ka meie ise.
Kõik halb statistika laste suhtes - õnnetused, teismeliste rasestumised jne - on vähenemas. Äkki pole arvutimängud nii halvad? Miks mitte lubada lastel läbi tehnoloogia suhelda? Muidugi peaks arvutikasutusele seadma piirid, aga probleemi juur ei ole tehnoloogias. 
"12aastaste mängusõltuvuse diagnoos on mostly bullshit." On palju uuringuid, mis näitavad, et paar tundi arvutimänge päevas ei tekita mingit sõltuvust. Seda hakkab tekitama 4-5-6 tundi mängu. Siit aga uus küsimus: mis on see, mis lapsel nii palju aega annab, et nii suures mahus end mängimisse lukustada. Lapsevanemad! Proovige mänge, millega teie lapsed tegelevad. Pole kuigi palju vahet, kas vaatate jalkamängu või mängite Fortnite'i.Tehnoloogiad ei eksisteeri vaakumis. Maapiirkondades USAs ja UKs on kasvamas teismeliste enesetappude arv. Samal ajal on Jaapanis ja Põhjamaades näha teistpidist trendi. Just viimastes riikides on tehnoloogia paremini kättesaadav, järelikult pole tehnoloogial nii suurt negatiivset mõju.
Nir Eyal: Kõik raamatud, mis seni nutisõltuvusest räägivad, soovitavad seadmest vabaneda, aga need soovitused ei tööta. Asi põhineb hoopis meie psühholoogial. Täna tõmbab meie tähelepanu Facebook, homme võib see olla juba midagi uut. Seega pole Facebook iseenesest süüdi selles, et inimeste tähelepanu on hüplik.
Funderbeami asutaja Kadi Ruusalepp ajab nüüd Nir Eyaliga laval pisut juttu. 
Tänapäeval ei ole vaja enam vaha kõrva toppida. Appi tuleb tehnoloogia ise. Näiteks on olemas sadu erinevaid tarkvaralahendusi, mis aitavad keskenduda, mis aitavad tähelepanu kõrvalejuhtimise vastu, mis aitavad meie aega juhtida. Digisõltuvus ei ole vältimatu. Saame ise kasutada tehnoloogiat tehnoloogia vastu. 
Mäletate Odysseust? Ta pidi purjetama läbi ohtliku mere, kus sireenid püüdsid oma lauluga meremehi eksitada, madruste täähelepanu kõrvale juhtida. Odysseus toppis oma meeskonna liikmete kõrvad mesilasvaha täis ja suutis niimoodi ohtlikust kohast pääseda. Ta ei lasknud ennast ega oma meeskonda eksitada, ei lasknud tähelepanu kõrvale juhtida.
Firmad ja eriti digifirmad kasutavad meid ära. Nad disainivad oma tooteid nii, et meie tähelepanu kõrvale juhtida, vallandades päästikud meie ajus. Nad hajutavad meie keskendumist. On aga aeg, et võtaksime oma käitumise jälle oma kontrolli alla.
Ameerika Ühendriikides on arvuliselt kolmas kõige sagedasem surmapõhjus valesti välja kirjutatud ja valesti manustatud ravimid. Teadlased vaatasid probleemi lähemalt ja avastasid, et meditsiiniõdesid, kes rohtudega tegelevad, kogu aeg segatakse. Keegi juhib pidevalt nende tähelepanu kõrvale. Probleemi lahendamiseks hakkasid õed kandma punaseid veste kirjaga „ära sega mind!”
Kuluta vähem aega suhtlemisele ja rohkem aega keskendumisele. Igal inimesel peaks olema päevas aega, et lihtsalt mõelda. Et nad ei laseks oma tähelepanu kõrvale juhtida. 
Nir Eyal: Märkasin aastaid tagasi, et minu enda käitumine muutus viisidel, millest ma täpselt aru ei saanud või mis mulle ei meeldinud. Näiteks minu tütar küsis minult, millist supervõimet ma tahaksin, aga ma ei vastanud talle, sest samal hetkel hakkasin näppima oma telefoni. Kui mul oleks nüüd võimalus vastata sellele küsimusele, siis ütleksin: tahaksin et minu supervõimeks oleks see, et minu tähelepanu poleks võimalik kõrvale juhtida.
Kogu meie tegutsemise aluseks on soov põgeneda ebamugavustest, ebamugavatest tunnetest ja olekutest. Kuidas reageerida ebamugavust tekitavatele emotsionaalsetele seisunditele? Digividinad, telefonid, Facebook, Instagram ja kõik need muud on just sellised vahendid, mis aitavad meil põgeneda ebamugavustest, aitavad põgeneda igavusest ja tüdimusest.
Siin ka mõned mõtted, mida Nir jagas Toivo Tänavsuule:https://ekspress.delfi.ee/intervjuu/manipulatsiooniguru-laps-on-nutitelefoni-ori-ara-suudista-facebooki-ega-snapchati?id=85435399
Nüüd on Nir Eyali kord. Tema ettekanne räägib sellest, kuidas jääda inimeseks tänases tehnoloogiamaailmas: “Häirimatu: kuidas oma tähelepanu juhtida ja valida endale sobiv elu”Nir Eyal on tehnoloogiaettevõtja, ingelinvestor, Stanfordi Ülikooli äriosakonna õppejõud ja tehnoloogiamaailmas hinnatud bestselleri “Hooked: How to Build Habit-Forming Products” autor.  See raamat pani oma ilmumisajal kogu tehnoloogiamaailma endast rääkima.
https://twitter.com/kristi_rebane/status/1118847683219865600
Michaela Snopkova Tšehhist räägib väikese vahepalana, kuidas ta sõber viis ta oma lemmikusse kohta Eestis. Michaela polnud väga kaua Eestis olnud, ta oli põnevil. Sõideti Tartust kaks tundi, keset metsa. Seal oli kivi. Siis soovitati tal sõita Otepääle, mis pidavat olema väga ilus linn. Astudes sisse infoputkasse ja küsides, mis teil siis mulle ka näidata on, sai ta vastuseks küsiva näo: meil on ainult kaks tänavat ja järv. Kaks aastat hiljem olen ma mõistnud, et Otepää on tegelikult tõesti ilus linn. Tegelikult pole iluks vaja suuri mägesid, losse või Eiffeli torni. Nüüd ta teab ka seda, et kivi asemel tuleks öelda rändrahn. Mis teda siiski eestis võlub? Eesti keel, mida ta selgelt räägib. Aga ka Eesti  rikkalik, kohati kibe ajalugu. Ei tema ise ega ta pere oleks arvanud, et ta üht riiki tõesti armastama ja austama hakkab.
Sel ajal, kui on konverentsil kohvipaus, jagame videointervjuud Mark Kostabiga. https://tv.delfi.ee/uudised/paevauudised/video-kunstnik-kalev-mark-kostabi-enesekindlus-on-tasuta?id=85953491
Küsimus publikult: mida arvab suusatajate dopinguskandaalist: Kanter: varem või hiljem saame teada, mis juhtus. Aga kõik algab mõtteviisist. Meie varasem parim treener on algusest peale eksinud. Oleks sõlmitud samasugune leping suusatajatega nagu meil Rauliga, poleks sellist asja arvatavasti juhtunud. 
Meeldivad, kuid kahjustavad tegevused - neist tuleb lahti saada. Kanteril oli kaks meelistegevust: heita ketast väga kaugele ja iga päev teha trenni suurte raskustega. 
Müüdid spordis: kõik tarvitavad dopingut, praegused rekordid on purustamatud, kõrgharidus võtab liiga palju aega ega sobi tippspordiga kokku...
Kanter ütleb, et tema 75+ meeskond koosnes kolmest astmest, kokku ligi 100st inimesest. 
Pärast Pekingi OMi helistas Kanterile isa Jaan, kes tõdes, et koht on hea, aga tulemus võinuks palju parem olla. 
Kanter: ei piisanud, et teeme natuke paremini ja natuke rohkem kui teised. Pidme tegema täiesti teistmoodi. Kiirustasime tasaselt, olime järjekindlad. 
Kanter näitab Rebasega sõlmitud aumeeste lepingut kuupäevaga 19.12.2000, milles seisab, et Kanter ei kasuta keelatud aineid ja isegi ei mõtle sellele. 
Mis on sportlase toode? Mitte tulemus, vaid see, kuidas inimesed tema esitusega suhestuvad. Tahtsime mõjutada avalikkuse hoiakuid ja olla eeskuju noortele. 
Kanter: Paljud ideed pärinevad Raul Rebaselt, tänu kellele tegime mitmeid asju teisti kui teised. 
Kanter: kuskilt alustades on väga tähtis minna kohe alguses õiges suunas. Sain kokku õigete inimestege. Räägin nendest strateegilistest otsustest, mis said alguse 19 aastat tagasi.
Kunagi varem ei ole ta ise suurel laval jutustanud oma lugu sellest, mida täpselt ja mis hetkel tegi ta teisiti, et ühest Vana-Vigala poisist sai pikkadeks aastateks omal alal maailma parim. Millised olid need murdehetked, mis tegid temast selle Gerd Kanteri, keda meie tunneme - olümpiavõitja ja maailmameistri. Millised olid aga need hetked, mida me ka veel ei tea, aga kus kogu see karjäär rippus noatera küljes? Mida tegi Kanter teisiti, et neil hetkedel ikka edasi liikuda?
On Gerd Kanteri kord. Tema ettekande nimi on “Strateegiline riskimine edu nimel”Gerd Kanter ei vaja Eestis mingit tutvustamist. Armastatud rahvuskangelane on äsja pidulikult lõpetanud oma ülieduka tippsportlaskarjääri, jättes Eesti rahvale mälestuseks lugematu hulga imelisi hetki.
Kas Põhjamaad paistavad maailmas silma millegi erilisega? Linda: meie tehnoloogialembus ja avatud ning võrdne ühiskond. Ka see, et otsime globaalseid lahendusi. 
Linda Liukas: Ma ei arva, et Põhjamaade haridussüsteem oleks väär või aegunud. Seda ei peaks lõhkuma. Tuleks teha uuendusi, aga seda sujuvalt ja teineteiselt (ka vanast süsteemist) õppides.
Linda Liukas: ma ei osanud raamatut kirjutama hakates ei joonistada ega planeerida raamatu kirjutamist. Samuti ei pidanud ma end kuigi heaks koodikirjutajaks. Aga mida rohkem harjutad, seda paremaks saad. Esimesi joonistusi on praegu piinlik vaadata, aga mind lohutab teadmine, et kõik, kes midagi uut õppima hakkavad, pole alguses väga head. 
Mõtleme, et miski on normaalne, sest meie vanemad või vanavanemad tegid seda. Aga tegelikult on tulnud kogu aeg kohaneda, omamoodi sarnaselt nii kiviajal kui ka 21. sajandil.
Tehnoloogia on küll midagi masinlikku, kuid on ehitatud mõeldes inimlikkusele ja inimkonnale. Kuhu iganes tehnoloogia ka areneb, jääb alati roll ka inimesele sellega töötamisele.Kuidas iseloomustas tehnoloogiat 9aastane tüdruk? Tehnoloogia on elektroonika, mis armastab, mida saab kasutada mängimiseks ja mida inimesed kasutavad.
Lastele võiks tehisintelligentsi selgitada nii: internetis liikudes kogutakse palju andmeid, mis pakitakse nii, et arvutid võiks sellest õppida. Tõsi, hakkame arvutitele üha enam omistama varem vaid inimetele kuulunud oskuseid. Aga sel pole midagi pistmist sellega, et arvutid saavad inimeste suguseks. Inimesi on endiselt vaja selleks, et otsustada, kas arvuti langetatud valik on õige või piisava täpsusega.
Lapsed ei peaks õppima koodikirjutamist, aga saama aru, mida oskab hästi teha arvuti ja mida inimene.
Lapsed ei pea mõistma Java koodikeelt või databaase. Aga on juba väga hästi, kui ta mõistab, millised on tehnoloogia võimalused ja seda, mis on praegune reaalsus.
Praeguse põlvkonna lapsed on viimased, kes mäletavad arvutit kui masinat, millel on klaviatuur ja eraldi juhtmega ühendatud hiir. Linda näitab lastele pilte asjadest. Mõned lapsed San Franciscos näevad auto pilti ja ütlevad, et see on kindlasti arvuti, sest see oskab ise sõita. 
Et teha arvuti süsteemi lastele tuttavamaks, jutustab Linda Liukase raamat sellest, kuidas tüdruk Ruby ja tema arvutihiir (kes on ellu ärganud) lähevad arvuti sisse ning seiklevad nii tehnika kui ka elektrisignaalide sees. Hiir kaotas kursori, mis lõpuks ka süsteemist üles leitakse. See selgitab, kuidas elekter muutub loogikaks, see omakorda tehnikaks ja äppideks. Arvutid on küll maagilised, aga nad ei ole maagia. Arvutid võrduvad loogikaga.
Probleem on ka see, et kõik, mis praegu on seotud arvutite või koodikirjutamisega, on väga abstraktne. Me ei mõista, kuidas töötavad algoritmid, transistorid jne. 
Videod ja sisu, mida lapsed Youtube'is või internetis näevad, on korraldatud ja järjestatud mõne algoritmi poolt. See on probleem. Sellest tuleb aru saada.
Paljud maailma probleemid saavad olema seotud arvutitega, aga nende probleemide lahendamisel on vaja ka teiste valdkondade eksperte. Arvutiteadlased lahendavad samuti ühiskondlikke probleeme, mitte arvutitega seotud probleeme.
Software'i maailm on kui lood. Lood, mis aitavad meil maailma ja teineteist mõista. Seda tuleviku koodikeelt ja maailma tuleb ka lastele õpetada.
Järgmisena astub üles Linda Liukas Soomest.Linda Liukas on Soome programmeerija, lastekirjanik, jutuvestja, kujundaja ja programmeerimiskoolitaja. Ta on pea peale keeranud lastele tehnoloogiast rääkimise, tema raamat “Tere, Ruby. Teekond arvuti sisemusse” on tõlgitud rohkem kui 25 keelde (sealhulgas eesti keelde). “Tere, Ruby” oli ka kõige aegade edukaim lasteraamatuprojekt Kickstarteris, kogudes 380 000 dollarit. 
Taleb ei taha Eesti e-residentsust."Oma nahk on mängus tähendab seda, et panen iseenda ohtu. Selles küsimuses – kas tahan saada Eesti e-residendiks - pole mul aga oma nahka mängus, seepärast ei saa ma sellele ka vastata.Kas ma aga tahaksin, et saaksin New Yorgis teha kõiki asju elektrooniliselt?Vastus: Hell no! Valitsus saaks mind siis ju veel rohkem kontrollida. Valitsused olid head siis, kui nad olid ebakompetentsed. Nüüd aga suudavad valitsused palgata üha paremaid IT-mehi."Küsimus. Kes on "intellektuaalid, aga ikkagi idioodid"? Kes sellesse nimekirja kuuluvad.Taleb: New York Timesi ajakirjanikud, välja arvatud üks. Ka New Yorkeri ajakirjanikud. Kõik Brüsseli ametnikud. Pool Washingtonist.
Kolm mõtet Talebilt:* Ellujäämine tuleb kõige esimesena. See tuleb enne kõike muud. Oleme säilinud nii kaua selle pärast, et oleme ehitanud paranoiat, paranoiat ekstreemuseste suhtes.* Elame nüüd aga üha enam maailmas, kus praktika ja teooria hakkavad lahku minema. Oleme kaotamas vajalikku paranoiat ja ettevaatlikkust. * Ma usaldan Warren Buffetit. Ma vihkan Goldman Sachsi, aga ma usaldan seda mehhanismi, mis on lasknud Goldman Sachsil saada 149 aastaseks.
Taleb ekstreemsustest: Elame maailmas, kus domineerivad ekstreemused. 0,2% inimestest omavad 20% maast. 1% inimestest omavad 50% maad.Pead olema paranoiline sündmuste üle, mis toimuvad ekstreemuste maailmas. Ainult nii jääd ellu. Umbes 2000 ameeriklast sureb igal aastal omaenda vannis. Kogu ajaloo vältel on umbes 25 ameeriklast surnud ebola kätte. „Eksperdid” ütlevad sellepeale, et ebola pärast muretsemine on irratsionaalne. Nad arutlevad valesti. Mina muretsen ebola pärast, sest ebola on pärit ekstreemuste maailmast. Mõttemänguna: kui järsku näeme tulevikku ja saame teada, et mingil x põhjusel suri kaks miljonit ameeriklast aastas. Kumb on tõenäolisem, kas see et x põhjuseks on see, et nad uppusid enda vannis või see, et põhjuseks oli ebola (või midagi sarnast)? Ekstreemuste üle paranoiline olemine tähendab seda, et jääd ellu. 
https://twitter.com/graafik/status/1118832590432215041
Oma nahk mängus mõte on selles, et sa „omad” enda riske. Sa ei kanna riske teistele. Minevikus need pankurid ei pääsenud, kes kandsid oma riskid teistele. Nende pea pandi pakule. Elame praegu aga ajal, kus inimesed, kes võtavad riske, ei kanna enam riskide tagajärgi ise. Nende võetud riskid kannavad hoopis õpetajad, poodnikud, tavainimesed.
Tehniline täpsustus: Nassim Talebi ettekannet me videos üle ei kanna.
Taleb: Aga sotsiaalteadlased, makroökonoomika osakonnad, bürokraadid. Kes neid hindab? Nemad ise hindavad. Neil pole kontakti reaalusega. Kui sa oled näiteks halb piloot, siis oled sa oma lennukiga allakukkunud ja seda halba pilooti enam pole. Bürokraatide seas aga puuduvad sellised selektsioonimehhanismid. Pole kontakti reaalsusega.
Talebi ettekanne kannab nime “Skin in the Game”. Samanimelises raamatus on Taleb tänase globaliseeruva ja üha rohkem ühendatud maailma riskitaluvuse suhtes ülikriitiline. Ta peab meie majanduslikke ja poliitilisi süsteeme erakordselt haavatavaks ning kaasaegseid lääne ühiskondi tervikuna võimetuks neid riske hindama ja nendeks mõistlikult valmistuma. Sellest ka tema ettekanne.
Taleb: Ma arvan, et keegi planeedil maa ei kahtle torumeeste ekspertiisis. Kui torumees ei tunne oma ala, siis ta kaotab oma töö. Sina oma pangakaardiga annad hinnangu torumehele. See on päris maailm. Torumehel on kontakt reaalsusega.
Hiljutine intervjuu Talebiga Eesti Ekspressis:https://ekspress.delfi.ee/kuum/nassim-nicholas-taleb-kes-oma-nahka-turule-ei-vii-olgu-lihtsalt-vait?id=85510975
On konverentsi peaesineja kord. Esineb Nassim Nicholas Taleb.Ta on mitmete globaalsete bestsellerite autor, kes on ümber mõtestanud selle, kuidas inimesed üldiselt, sealhulgas oma valdkonna tipptegijad, hindavad ja mõistavad majanduslikke ja muid riske.
Järgmisena astub väikese tervitusega üles Irene Cresci. Konverentsi kavas on täna kolm tervitust ja kolm kõrvalpilku kolmelt spetsialistilt, kes on teinud julge otsuse - valida oma elu- ja töökohaks Eesti, tulles ise täiesti teistsugusest kultuuritaustast.Irene Cresci räägib oma loo sellest, kuidas sündis tema otsus tulla ja jääda Eestisse.
Kogu päeva räägime julgusest. Nüüd aga astub siin üles noormees, kes on sõna “julgus” viinud uuele tasemele, kui ta kõndis ja hüples ühel nöörikese peal Tallinna kahe kõrgema maja, Swissoteli kaksiktornide vahel, 117 meetri kõrgusel. Oma etteaste teeb slackliner Jaan Roose.
Üks USA tuntuimaid reklaamivaldkonna teisitimõtlejaid Bob Hofmann manitseb inimesi oma andmete kogumise ja kasutamise osas teadlikumad olema.http://www.delfi.ee/article.php?id=85952503
Lõunapaus! Kell 13.45 astub kuulajate ette konverentsi peaesineja Nassim Nicholas Taleb. 
Küsimus publikult: Alaliste töötajate asendamine vabakutselistega. Mida sellest arvata? Tamkivi: Saksamaalt pärit traditsioonilise sotsiaalsüsteemi alused Wolti ja Uberi puhul ei kehti. Tuleb hakata teisiti mõtlema, milliseid uusi sotsiaalstruktuure on vaja. 
Riikide jaoks väljakutse: harjunud ollakse lineaarse arenguga, aga tehnoloogia toob kaasa eksponentsiaalse arengu ja mõtteviisi.
25 miljonit inimest maailmas võivad töötada ükskõik kus. Nad on digitaalsed nomaadid.
Umbes 1,5 miljardit töökohta maailmas on mobiilsed. Bussijuht või müüriladuja võib leida samal alal tööd ka muus riigis. 
Teine küsimus seisneb väärtustes. Tamkivi sõber tegi arvutuse, milline on tõenäosus, et järgmine maailmas sündiv laps sünnib riiki, kus kehtivad kõik läänelikud väärtused. Vastus: kolm protsenti. Väga ebatõenäoline.
Kuhu läheb 70% rahast, mida teenid, küsib Tamkivi. Õige vastus on: maksud ja eluasemekulud. See tähendab, et kui suur osa sinu sissetulekust läheb eluasemekuludeks, on suur motivatsioon kolida kuskile mujale, kus sulle meeldib rohkem.  
Sissetulek ei võrdu enam sinu asukohaga.  Uute asjade ehitamine ja raha teenimine ei sõltu enam sellest, kus sa elad. 
Selleks, et ettevõtte toimiks, on vaja, et selle laiali paisatud rakukesed Londonis või Tallinnas või Sao Paulos töötaksid ühes rütmis. 
Töö iseloom on täiesti muutunud. On inimesi, kes töötavad mingi firma heaks nii, et pole kunagi peakontoris kohal käinud. 
Tamkivi: uutele äriharude nimedele pannakse juurde eesliited, nagu oleks tegu millegagi, mida ei peaks väga tõsiselt võtma: nt KRÜPTOvaluuta või E-kommerts. 
Steni pöörasematest aastatest Eesti ema-startupi Skype’i eesotsas räägib see Ekspressi arhiivilugu:https://ekspress.delfi.ee/kuum/ekspressi-arhiivist-skype-i-saladused-poorane-rikastumine-kadunud-miljonid-rank-too-rajud-peod?id=66490768
Päev jätkub Sten Tamkivi ettekandega “Tööta kus iganes: töökoht ei ole enam koht”Eesti moodsa tehnoloogia guru Sten Tamkivi loob tarkvara ettevõtetele ja inimestele, kes töötavad nii, nagu töötatakse tulevikus. Ta selgitab ja mõtestab muutusi, mis meie tööturgu tulevikus kujundavad. Sten toetab sallivat, avatud ja loovat ühiskonda, ta on ettevõtlikkuse ja startup-ettevõtete eestkõneleja, investor ja parema ning kaasaegsema (tehnoloogia)hariduse toetaja.  
"29aastaselt andsin välja 524 leheküljelise raamatu, mis kaalub kuus kilo ja millest mul on siiani kasu." Kostabi näitab raamatut, siis viskab selle maha ja läheb klaveri taha - kõlab veel üks pala kunstniku esituses.
Kostabi: Kui Van Gogh poleks oma kõrva ära lõiganud, räägiks me temast palju vähem. Salvador Dali vuntsidest räägitakse sageli enam kui tema maalidest. Jeff Koons abiellus Itaalia pornostaariga ja see tegi ta tõeliselt kuulsaks. Oluline on, et sinust räägitaks, et sinu sõbrad ja tuttavad sinust räägiksid. 
"Kui sa kaebled, siis oled kaotaja. Ära kaeble, see on luuseri strateegia. See teeb asjad ainult halvemaks. Tule alati heade uudistega." 
Legendaarse Ramonesi viimane album. Kaane illustratsiooni on teinud Mark Kalev Kostabi. Tema teosed on ka Guns N' Rosesi plaatide "Use Your Illusion" I ja II kaantel.
"Pole mingi häbiasi, kui kunstnikul on visiitkaart. Sinna peaks panema ka oma Instagrami aadressi - Instagram on oluline kanal. Olen tänu sellele palju töid müünud."
Sotsiaalses suhtluses tuleb mitte endast rääkida, vaid kõigepealt teiste kohta küsida, nende suhtes huvi üles näidata. Kunstipeod on ärikohtumised, tuleks olla professionaalne, mitte end kohe täis juua ja kukkuda inimesi kallistama.
Kostabi: näitasin juba New Yorgis oma töid ka restoranides ja teen seda siiamaani. Paljudes Rooma restoranides on minu tööd. Selle kaudu kohtusin näiteks ka paavstiga.
Kostabi jalutas New Yorgis SoHos oma maalidega ringi, teades, et seal on veel tema stuudiole lisaks palju galeriisid ja kunstikohvikuid, kus inimesed oma hommikukohvi ja croissanti söövad, et nad ikka näeksid, et Kostabi on jälle ühe maali maha müünud.
Kostabi: "Kuulsus on armastus ja ma vajan armastust!"
Paljud kunstnikud saavad kuulsaks sellepärast, et hängivad teiste kuulsate kunstnikega. Nähtavus on kõik. Kunstnik peab olema nähtav.
Kostabi: kasuta oma nõrkust oma tugevusena - ma ei oska anatoomiliselt joonistada, seega leiutasin Kostabi figuuri - ilma näota, suuta, ilma kindlate detailideta figuuri.
Kostabi rõhutab, kui oluline on kunstniku jaoks teada palju kunstiajaloost - ta ise on Caravaggio suur austaja ja seadis oma eesmärgiks saada Caravaggio eksperdiks, teada sellest kunstnikust rohkem kui teised. 
Kostabi kuus reeglit, kuidas saada kuulsaks ja rikkaks kunstnikuks:1. Tee suurepärast kunsti2. Ela New Yorgis3. Ole sotsiaalne ja liigu ringi4. Ole professionaalne5. Oma enda lugu6. Pane teised inimesed enda jaoks tööle
Kostabi alustab klaverimänguga. On ju tema teine suur kirg kunsti kõrval just muusika, mida ta ise nii esitab kui loob.
Ja nüüd Kostabi!
Netikasiinode kontserni Global Gaming tütarfirmas töötav Rahimi on eluga Eestis väga rahul ja soovitab teistelegi.
Rahimile tehti ettepanek Eestisse tööle tulla. Erilist vaimustust see temas ei tekitanud. Võib-olla sellepärast, et tal polnud aimugi, kus Eesti asub. 
Aga veel enne Kostabit räägib oma Eestisse sattumisest ja siinsest kogemusest Majid Rahimi. Iraanis sündinud tarkvarainsener Rahimi elas ja töötas varem San Fransiscos.
Ekspressi kultuurilisa kirjutas Kostabi tänastest tegemistest märtsis nii:https://ekspress.delfi.ee/areen/kostabi-renessanss-muun-otsekohe-maha-koik-hea-mis-ma-teen?id=85638061
Vaheajal pakkus Kostabi mõnele saalisviibijale väikese klaverikontserdi (jah, lavale on veetud klaver). Väidetavalt harjutab Kostabi iga päev kolm tundi klaverit. 
Järgmine lavale astuv peaesineja on tuntud ja vastuoluline eesti päritolu kunstnik Kalev Mark Kostabi.Eesti vanemate lapsena Los Angeleses sündinud Kostabi tõusis 1980. aastatel New Yorki kunstielu tippu. Tema bravuur ja ambitsioonid olid oma aja kohta vägagi silmatorkavad. Ta tegi oma hiilgeajal paljutki teisiti, alates kunstitootmiskompleksi Kostabi World rajamisest ja lõpetades jõulise oma loomingu turundusega. Vähem teatakse Eestis, et ta on tegutsenud ja tegutseb edasi ka skulptori ja heliloojana. 
Kohvipaus! Ettekannetega jätkatakse kell 11:25.
Konverentsi moderaator Yrjö Ojasaar.
Küsimus publikult: Mis juhtub, kui teine pensionisammas vabatahtlikuks muutub? Saare: Tuleva on loodud nii, et inimesed ei tahaks selle eest põgeneda (toimetaja märkus: ehk siis Tulevaga ei juhtu midagi). 
Üks suur asi, mida Tuleva tegi nii õigesti, et sai teised vead andeks: nende tegevus ja liikmete soovid on ühesed. Oleme varasemalt harjunud, et kui äril läheb hästi, siis kliendil läheb sageli senisest halvemini. Aga kui Tuleva saab rohkem kasumit, läheb see jagamisele Tuleva liikmete vahel.
Saare: Meile öeldi, et pensionifondide juhtimine on ilma suure ja püsiva IT-meeskonnata võimatu. Tuleva võttis seda väljakutsena. Ekraanil Tuleva esimene väike IT-tiim, kes süsteemi mõne päevaga live´i sai. 
Saare: üks suur väljakutse oli, kuidas hakata peinsonifondidega tegelema süsteemis, mis on kujundatud pankade järgi. 
Kristi Saare: Tuleval oli alguses vaja kliente, kes nende ideed piisavalt usaldaksid ja tooksid ühistu pensionifondidesse kokku kolm miljonit eurot. Mida teha, et usaldataks? Inimestega tuleb rääkida ja selgitada. Tulemus: inimesed said lausa pahaseks, et ei saa rohkem tuua.
Tuleva tegi oma turuletulekuga väikese revolutsiooni Eesti pensionikogumises. Aastaid oli räägitud probleemist, kuidas suured institutsionaalsed fondihaldurid naudivad liiga suuri haldustasusid ja pakuvad vastu väga viletsat tootlust. Tuleva on koostegutsemisel põhinev ühistu, mille eesmärk on oma liikmetele pakkuda võimalikult soodsat ja tulusat pensionikogumist.“Pensionisambaid tabas võimuvahetus? Mis on Tuleva järgmine siht?” on Kristi Saare ettekande pealkiri.
Järgmiseks:  Kristi Saare, Tuleva pensioniühistu juhatuse liige.
Hofmann: mitte kunagi, see muutub radikaalselt, aga ei sure. Arvatavasti palgatakse Mark Zuckerbergi asemele Facebooki juhtima mõni täiskasvanu.
Küsimus publikult: Millal Facebook sureb? 
Hofmann: Reklaamiinimesed ja turundajad on head inimesed, kuid peame aru saama ja tunnistama, et mõned meie tegevused on ühiskonnale kahjulikud ja ohtlikud.
Hofmanni lõpusõnad: olge valvsad, andmed ja nende müük on saamas maailma suurimaks äriks. See tendents on väga ohtlik.
Miks reklaaminimesed tegelikult vanu inimesi ignoreerivad? "Sest nad vihkavad neid". Noortele käivad vanad närvidele, nad ei ole popid ja noortepärased.
Ameerika Ühendriikides on tegelik kõige rohkem kulutav sihgrupp inimesed vanuses 50+. Näiteks ostavad nad 57% kõikidest USAs müüdavatest autodest aastas.
Miks turundajad peamiselt noori inimesi "jahivad"? Äkki sellepärast, et nad näevad, et "kõik teised" teevad ka nii.
Hofmann: Kui Pepsit homsest rohkem ei toodetaks, läheksid senised pepsi-armastajad suhteliselt valutult Cocale üle.
Teine suur eksiarvamus on, et inimesi huvitavad brändid. Uuringud näitavad veenvalt, et inimestel ei ole emotsionaalset sidet kaubamärkidega ega peagi olema. Inimestel on brändidest ükskõik. 
Reklaamitööstuses teevad ilma inimesed, kes erinevad oma isiklike harjumuste poolest tavainimestest nii suurel määral, et nad ei oska hinnata oma sihtgrupi ootusi ja vajadusi, ütleb Hoffman.
Online-reklaamidega sooritatavad pettused on tohutu äri, kus liiguvad miljardid. Ja see tasub ära, sest selles vallas pole pea kunagi kellegi üle kohut mõistetud.
Hoffman: online reklaam ei tööta. Tarbijad vihkavad seda ja keegi ei usalda. 
"Huffington Post kuulutab, et reklaam on surnud. Kui reklaam on surnud, siis palun selgitage, miks Facebook ja Google - kaks suurimat firmat maailmas - praktiliselt kogu oma raha reklaamist teenivad."
Hoffman: meile sisendatakse, et ostame pea kõiki kaupu internetist. Tegelik statistika näitab suurt ülekaalu füüsiliste kaupluste kasuks. 
Hoffman: enne reklaamis alustamist õpetasin loodusteadusi. Sellega oli ainult kaks probleemi: mulle ei meeldi lapsed ja loodusteadusest ei jaga ma ka midagi.
Hoffman: turundajad ja reklaamiinimesed elavad fantaasiamaailmas ning tegelevad asjadega, millest ei ole kellelegi mingit kasu. Raiskavad aega ja raha. Selles maailmas on "eksperdid" rohkem olulised kui faktid.
Hoffmani ettekanne kannab nime “Luulud: kuidas turundajad pettusele ja muinasjuttudele miljardeid raiskavad". 
Järgmiseks Bob Hoffman, kes on tuntud teisitimõtleja turundusmaailmas. Ta on ise juhtinud mitut reklaamiagentuuri ning peab populaarset ja mõjukat turundusblogi “Ad Contrarian”. Samuti on ta kirjutanud menukaid turundusraamatuid.
Kaja Kallas kinnitab, et tal on hea meel öelda konverentsi avasõnad, sest päevapoliitiliste sündmuste tõttu on tal nüüd palju vaba aega käes.
See algas! Enne Kaja Kallast ütleb kõige esimesed sõnad konverentsi moderaator Yrjö Ojasaar. Yrjö on investor ja mentor, kes on aidanud paljudel startup-ettevõtetel hankida rahastust (teiste seas Fortumo, Pipedrive, Tahe Outdoors). Ta on konsultant mitmetes ärikiirendites nii Euroopas kui Eestis.
Tänasele Eesti Ekspressi ärikonverentsile oleme kutsunud esinema maailma tipptegijad, kes on hoolega valitud just selle järgi, et nende mõtted on värsked, jõulised, eristuvad. Nad kõik on oma meetodi või oma sõnumi kohaleviimisel pidanud ületama paljude mõjukate inimeste vastasseisu.Aga nad on suutnud oma ideed ellu viia. See tähendab, et neil kõigil on unikaalseid kogemusi, mida jagada ja millest meie kõik võiksime õppida.Seda kõike saame esimest korda kogeda otse Tallinna südames.
Umbes viie minuti pärast ütleb konverentsi avasõnad viimaste valimiste menukaim kandidaat Kaja Kallas. 
Mis Eestis on head, on saavutatud tänu sellele, et otsustajad on mingil hetkel tahtnud ja julgenud teha asju hoopis teisiti, kui on tavaks.Kui palju öeldi 1990. aastate algul, et liikuma peaks tasa targu, nagu paljud teised! Eesti tegi hoopis teisiti.Kui palju öeldi 1990. aastate lõpus, et ettevõtete tulumaksu kaotamine lööb riigi uppi. Eesti tegi tookord jällegi teisiti.Neid näiteid on kümneid avalikus sektoris ning tuhandeid erasektoris - ikka on midagi suurt sündinud sellest, et keegi on mõelnud julgemalt, tegutsenud kiiremini.Me oleme viimase kolmekümne aasta jooksul paljudes asjades suutnud olla maailma esimesed, maailma parimad. Meil on praegugi palju värskeid, innukaid ja ambitsioonikaid ettevõtjaid, meil on mitmeid projekte, mis on teinud Eesti tuntuks või teevad seda lähitulevikus. Sellegipoolest see hoog, see ambitsioonikus ei ole enam endine. Liiga paljud meist teevad asju “nii nagu ikka”, “nagu peab”, “nagu mujal tehakse” ehk kokkuvõttes ülearu ettevaatlikult, alati samamoodi.Edukas olemiseks on vaja olla julge ja vahel teha teisiti.