Jaanuari lõpus sai läbi esimene vaatus Põhjala meedia kolmnurkdraamas, kui Soome Alma Media aktsionäride erakorraline koosolek eelistas vastu võtta Rootsi meediafirma Bonnier ja riskikapitalifirma Proventus pakkumise ning hüljata Norra Schibstedi oma. See otsus tähendab Alma Media tükeldamist, sest Bonnier ja Proventus ostsid üksnes tele- ja raadiotegevuse. Ülejäänud Alma Mediast, mille moodustavad trükiajakirjandus ja majandusinfo grupp, luuakse uus firma Almanova, mis jääb põhiliselt Soome kapitali kätte ja millele ka Bonnier ja Proventus müüvad oma senise osaluse Alma Medias.

Esimeses vaatuses saavutas võidu seega Bonnier, sest nii Bonnieri kui Norra Schibstedi lähim eesmärk oli saavutada kontroll Rootsi TV4 kanali üle ja kaugemaks sihiks oli luua kõiki Põhjamaid hõlmav kommertstelevisioonikanalite võrk. Nüüd Bonnieri ja Proventuse loodav uus firma Nordisk Television (Põhjala televisioon) saab oma valdusse osalused Rootsi TV4s ja Soome MTV3s ning Subtv-s ja Radio Novas.

Nüüd hindavad Põhjala meediaanalüütikud, kas Schibsted toimis õigesti ja kes on tegelik võitja. Üks väide on, et umbes kolmandikku Alma Mediast omanud Bonnieri positsioon Soome meedias tehingu tagajärjel nõrgeneb, kuna ta peab suure osaluse loovutama Almanovale. Teine analüütik arvab, et oleks Schibsted toiminud teisiti, oleks ta senistele teleosalustele tuginedes võinud koos Bonnieriga üles ehitada tugeva Põhjala kommertstelevisioonikanalite võrgu, mida nüüd Bonnier püüab eraldi teha.

Rootsi ajaleht Dagens Ny­he­ter spekuleerib, et kuna Bonnier peab tegema suuri laene ja paigutama palju raha televisiooni alla, siis ei jätku tal lähiaastal eriti raha muudeks investeeringuteks. Briti ärileht Financial Times aga imestab, et kõrge tehnoloogiaga Põhjamaades, kus kaabel- ja satelliittelevisioon võtab tavakanalitelt järjest kliente ära ja nende kasumlikkus ei ole seetõttu väga suur, tahab Bonnier teha nii suure panuse just tavatelevisioonile.