Brüsselist karm suhkruotsus

 (38)
Suhkur
SuhkurPostimees/Scanpix

Brüsseli suhkrukomitee ei võtnud eile toimunud istungil arvesse Eesti poliitikute väiteid selle kohta, nagu oleks Eesti suures suhkruvarus “süüdi” eraisikutest agarad moosikeetjad ning määras Eesti üleliigseks suhkruvaruks 91 464 tonni.

Tegemist on vaid 200 tonni väiksema kogusega, kui oli seni väljapakutud maksimummäär.

Konkreetne rahanõue, kui palju peab Eesti riik üleliia imporditud suhkru eest trahvi maksma, tuleb poole aasta pärast. Vahepealne aeg on mõeldud selleks, et ettevõtjad saaksid 2004. aasta 1. mai seisuga üleliia olnud suhkru hävitada, loomasöödaks töödelda või eksporditoetuseta eksportida. Kui odavalt varutud suhkur on jõutud juba maha müüa, peavad ettevõtted idee järgi importima samasuguse koguse juba kallima hinnaga ning toimima sellega eelpool nimetatud kolmel viisil. Ettevõtjad suhkruvarude hävitamisele tõenäoliselt ei lähe, vaid vaidlustavad trahvinõuded kohtus.

Valitsuse liikmed eesotsas põllumajandusminister Ester Tuiksooga üritasid Euroopa Komisjoni suhkrukomiteele selgeks teha, nagu oleks kaks kolmandikku Eestis varutud suhkrust kokku ostetud eraisikute poolt ehk et seda ei peaks käsitlema kui üleliigset varu ning “vaid” 30 000 tonni oleks ettevõtjate varu. Paar kuud tagasi aga avastas maksu- ja tolliamet, et ettevõtted olid varunud 20 000 tonni rohkem, kui põllumajandusminister Brüsselisse raporteeris.

Alles pärast Äripäevas ilmunud artiklit saatis põllumajandusminister Euroopa Komisjonile uued, õigemad andmed. Loomulikult ei saa Euroopa Komisjon pärast sellist vassimist Eestit enam usaldusväärseks pidada ja lähtub enda kogutud andmetest.

Ka paar nädalat tagasi Eesti põllumajandusministeeriumi kutsel siin viibinud Euroopa Komisjoni eksperdid ei leidnud midagi, mille alusel võiks Eesti üleliigse suhkruvaru kogust vähendada. Nii väheneski Eesti üleliigse suhkruvaru kogus asjaajamise käigus vaid 200 tonni võrra, seegi lihtsalt tingituna ilmnenud arvestamisveast.

“Riigi ülesanne on nüüd valmistada ette hagi Euroopa Kohtusse ja vaadata, kuidas ettevõtjatelt raha kätte saada,” ütles põllumajandusminister Ester Tuiksoo eile valitsuse pressikonverentsil. “Palun ärge fetiðeerige neid rahasummasid üle (suhkrutrahvi suurus tuleb hinnanguliselt ca 715 mln krooni — toim.).”

Rahandusminister Aivar Sõer¬di sõnul võetakse trahvinõue riigi bilansis üles siis, kui see tuleb. “Riigi eelarvestrateegias arvestame me reaalsete asjadega, kuna praegu veel nõuet ei ole, siis praegu ei ole sellega veel arvestatud,” ütles Sõerd. “Kindel on aga see, et seda nõuet on võimalik ajatada 4–5 aasta peale.” Sõerdi sõnul pole alust spekulatsioonidel, nagu tehtaks suhkrutrahvi kustutamiseks tasaarveldus ELi toetuste arvel.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup üt¬les eileõhtusel välkpressikonverentsil, et ettevõtjatele on kasulikum suhkruvaru pigem likvideerida kui trahvi maksta.

Kallas: trahv tuleb väga suur

Küsimusele, kui suur tuleb Eesti suhkrutrahv, vastas eile ajalehtede liidu täiskogul viibinud Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas, et tal pole aimugi, kuid “see tuleb väga suur”. Kallase sõnul on tal lepingus kirjas, et ei saa Komisjonis töötades oma riigi asju ajada. “Ma ei saa käia mööda koridori ja koputada kogu aeg uksi,” ütles ta.

Ettevõtjad pole nõus maksma

Ettevõtjatelt trahviraha ilmselt kätte ei saa või vähemalt ei saa seda kätte vabatahtlikult.

Juba on põllumajandusministeeriumi või maksuameti nõuded üleliigsete varude kohta kohtutes vaidlustanud rida tuntud ettevõtteid, nagu Balbiino, ETK, Baltazar Trading, Pärnu Õlu, Ösel Foods jt, kokku 20 ettevõtet.

Jäätisetootja AS Balbiino on kohtus vaidlustanud n-ö üleliigsete või- ja rasvavarude eest määratud nõude ning esimene kohtuistung toimub 15. juunil.

Ettevõtte juhi Riho Niilsi sõnul määras põllumajandusministeerium Balbiino ülekandevaruks 1,5 päeva ehk Balbiino tohtis laos olla vaid pooleteise päeva tootmisvaru. “Mina ettevõtte juhina ei saanud ju riskida, et just hooaja hakul mais on mul laos toorainet vaid pooleteiseks päevaks,” ütles Niils. “Viimased nädalad enne liitumist käis nii massiline toiduainete sissevedu, et ma ei kujuta küll ette, et oleksin sellistes tingimustes jäänud lootma võimalusele iga päev toorainet osta.”

Niils ütles, et üleliigse suhk¬ruvaru omamise eest pole ettevõte veel nõuet saanud, kuid üleliigse varu suurus on määratud. “Kui see nõue tuleb, vaidlustame ka selle,” lisas ta.

AS Salvest sai nõude üleliigseks peetud 16 tonni suhkru ja 6 tonni riisi eest. Ettevõtte nõukogu esimehe Veljo Ipitsa sõnul ei saa kindlasti väita, et tegemist on üleliigse varuga — ametkondade toodud võrdlus varasemate aastate laoseisuga ei päde, sest suhkru kogus sel ajal sõltub tavaliselt sellest, kui palju on suveks moosi toodetud. Pealegi ostis Salvest mais juba suhkrut juurde.

Ipits lausus, et suhkru osas oli Salvestiga nõus ka esimese astme kohus ja see lahendus peaks ka ministeeriumile sobima. Ta lisas samuti, et 6 tonni riisi on väiksem kogus, kui seda kulub ettevõttes ühe vahetuse töö ajal.

Riigikogu võttis üleliigse laovaru omamist keelava seaduse vastu vähem kui kuu aega enne Eesti liitumist ELiga ja see hakkas kehtima neli päeva enne Eesti liitumist. Selleks ajaks oli ostupaanika saavutanud oma tipu — ettevõtjad olid Eestisse vedanud kolme aasta suhkruvaru, lisaks imporditi veel lattu piimapulbrit, võid, juustu, riisi, õli, mahla jm.

Kuus aastat kestnud suhkrudraama Eesti ja ELi vahelised läbirääkimised suhkruvarude osas

1999

• Eesti-poolsed läbirääkijad ja põllumajandusvaldkonnaga seotud isikud on kursis asjaoluga, et üleliigsete laovarude teema võib Eesti liitumisel ELiga üles kerkida.

2000

• Eesti ei küsi ELilt suhkrukaubanduse osas üleminekuaega, küll aga soovib läbirääkimistel suhkrutootmise kvoodiks 75 000 tonni. Seda ei anta.

2002

• November: põllumajandusminister Jaanus Marrandi informeerib rahandusministeeriumi, et ELi laienemise varasematele kogemustele tuginedes tõuseb tõenäoliselt päevakorda laovarude teema ning palub statistikaametil olla valmis vajalike andmete edastamiseks. • Detsember: ELi tippkohtumisel Kopenhaagenis lõpevad Eesti sisulised läbirääkimised ELiga. Läbirääkimiste tulemus: kuivsööda, suhkru ja isoglükoosi tootmiskvoot on 0 tonni.

2003

• Juuli: rahandusminister Tõnis Palts teatab vastuseks põllumajandusministeeriumile, et normaalsest suuremaid laovarusid pole võimalik maksustada. • November: põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup ütleb Äripäevale, et poole miljardi kroonine trahv on tõenäoline. Summa võib tõusta ka miljardini. Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei: trahvi ei pruugi tulla.

2004

• Jaanuar: valitsuskabinet kaalub, kas suhkru jm toiduainete liigvarumisega kaasneva trahvi peaks sisse nõudma importijatelt või maksma riigieelarvest. Trahvisummana räägitakse 250 mln kroonist. Rahandusminister Taavi Veskimägi: “Siin tuleb astuda ennetavaid samme.” • Aprill: riigikogu võtab vastu üleliigse laovaru seaduse. Ettevõtted on selleks ajaks varunud 160 000 tonni suhkrut, mis on Eesti kolme aasta tarbimise jagu. • 15. mai: suhkrut varunud ettevõtted peavad esitama põllumajandusministeeriumile deklaratsioonid oma suhkruvarude kohta. Ettevõtted deklareerivad 1. mai seisuga laovarudeks ca 30 000 t suhkrut. Eraisikute käes on ca 15 000 t (juhul, kui iga pere soetas keskmiselt 50 kg magusainet). • Juuni: ettevõtete deklaratsioonides esitatud suhkrukoguste ja tollistatistika võrdlemine lubab oletada, et Eesti suhkrutrahv võib olla pool miljardit krooni. Aprilli tollistatistikas ületas suhkru import ka kõige halvemad ootused. • 31. oktoober: põllumajandusministeeriumil peavad olema esitatud andmed analüüsitud ning üleliigne laovaru määratud. Põllumajandusministeerium annab maksu- ja tolliametile aru, millised ettevõtted on jätnud laovarud deklareerimata. Deklareeritud üleliigse suhkruvaru suurus on 30 500 t.

2005

• Jaanuar: Põllumajandusminister Ester Tuiksoo saadab Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule kirja palvega vähendada suhkrutrahvi. Euroopa Komisjoni hinnangul on Eestil kokku üleliigset suhkruvaru 91 658 t, sellest 63 068 t on tarbimise ja 28 590 t varude kasv. Maksu- ja tolliamet avastab ettevõtetest 20 000 t deklareerimata suhkrut, enamik sellest leitakse Kalevist. Trahv makstakse rahandusminister Veskimägi kinnitusel igal juhul riigieelarvest. Põllumajandusminister Tuiksoo hinnangul tuleb trahv eeldatavalt 300–715 mln kr. • Veebruar: valitsus lubab Tuiksool suhkrutrahvide analüüsiks tellida kuni miljoni krooni eest õigusabi Belgia firmalt Simmons & Simmons. Riigikontroll alustab auditit, selgitamaks välja, mis põhjustel ei võtnud Eesti valitsus kasutusele toimivaid meetmeid üleliigsete laovarude tekkimise ja sellest tingitud trahvide vältimiseks. Audit peaks välja tulema lähipäevil. • 14. aprill: pärast Äripäevas ilmunud artiklit Kalevist leitud hiiglaslikust üleliigsest suhkruvarust teatab Tuiksoo Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule täiendavalt leitud ettevõtete üleliigsest suhkruvarust. • Eile: Brüsseli suhkrukomitee ei võta arvesse Eesti poliitikute vastuväiteid ja määrab Eesti üleliigseks suhkruvaruks 91 464 t.