Buffett kingib oma vara Gatesi fondile

Jätkates USA miljardäride Fordi ja Rockefelleri häid filantroopiatraditsioone, on Bill Gatesi järel nüüd ka maailma tuntuim investor Warren Buffett otsustanud suurema osa oma varast kinkida heategevuseks.

Microsofti looja, 50aastane Bill Gates ja legendaarne investor, investeerimisfirma Berkshire Hathaway juht, 75aastane Warren Buffett on kaks maailma rikkaimat meest. Esimese vara hinnatakse 50 miljardile ja teise vara 44 miljardile dollarile. Neid ühendab 1990. aastatest peale sõprus ja bridžimäng. Bill Gates kuulub ka Berkshire Hathaway nõukokku.

Buffett loodab vähendada näljahäda

Eelmisel nädalal teatas Bill Gates, et taandub aktiivsest äritegevusest ja pühendub heategevusele. Mõni päev hiljem järgis Warren Buffett tema eeskuju. New Yorgi Sheratoni hotellis korraldatud suurejoonelisel galaõhtul kuulutas ta, et kingib 85% oma varast ehk umbes 37 miljardit dollarit Gatesi heategevusfondile. Ta avaldas lootust, et kui seda raha kasutada arukalt, siis aitab see maailmas vähendada haigusi, kirjaoskamatust ja näljahäda.

Põhjendades oma otsust, ütles kodulinna järgi hüüdnime saanud Omaha mõttetark Warren Buffett: “Ma ei usu perekondlikku rikkusesse. Ma ei usu, et inimese positsioon ühiskonnas peaks sõltuma sellest, mis perekonnas ta on ilmale tulnud.” Sellele vaatamata jääb tema kolmele lapsele raha sellisel hulgal, millest enamik inimesi võib vaid unistada. Seitse miljardit dollarit läheb fondi, mida haldab Warren Buffett koos laste Howardi, Susani ja Peteriga.

Bill Gates on oma 50 miljardi dollari suurusest varast lubanud heategevuseks jagada 90% ning kahele lapsele jätta “seemneks” kümme miljonit.

Gates võitleb haiguste vastu arengumaades

“Kui sa lood rikkust, siis targem on usaldada see niisuguse inimese hooleks, kes oskab seda teha paremini, näiteks varahaldur. Nüüd annan mina oma raha üle kellelegi, kes oskab leida sellele paremat kasutust,” selgitas Buffett.

Bill ja Melinda Gatesi fondi vahendid suunatakse eelkõige HIV, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemiseks arengumaades. Järgnevad hariduse edendamine ja biotehnoloogia, mis peab aitama toota rohkem toitu. “Näiteks ei saa inimene võtta malaariarohtu, kui tal ei ole piisavalt süüa. Selleks peab olema vähemalt banaangi või lonks vett,” ütles Melinda Gates.

Eelmisel aastal kulutas Gatesi fond heategevuseks 1,36 miljardit dollarit, millest lõviosa ehk 844 miljonit läks tervishoiule. Võrdluseks võib öelda, et Maailma Tervishoiuorganisatsiooni selle aasta eelarve on 1,66 miljardit dollarit.

Buffett annab ära talle kuuluvad 10 miljonit Berkshire Hathaway aktsiat. Raha hakatakse Gatesi fondile üle kandma järk-järgult. “Tõenäoliselt kasvavad minu aastased annetused edaspidi ebaühtlaselt, kuid kokku moodustavad arvestatava summa,” ütles Buffett.

Heategevus on USAs laialt levinud

Eelmisel aastal jagati USAs heategevuseks 260,3 miljardit dollarit, millest kolm neljandikku tuli eraisikutelt. Sellega loovutasid Ameerika pered õilsateks eesmärkideks 2,2% oma aastasissetulekust.

Kümme suuremat annetust jäid vahemikku 400-100 miljonit dollarit ja need läksid ülikoolidele, muuseumidele, sihtasutustele. Keskmise annetuse suurus oli 2500 dollarit.

USA tuntud metseenid on John D. Rockefeller, Henry Ford, Andrew Carnegie ja George Soros. Neist kaks esimest panid 1960. ja 1970. aastatel oma rahaga arenguriikides käima rohelise revolutsiooni, mis on päästnud miljoneid inimesi näljasurmast. Sorose avatud ühiskonna instituudid on kommunismijärgses maailmas aidanud tublisti kaasa demokraatia tekkele.

Investeerimispanga Merrill Lynch dollarimiljonäride ülevaatest selgub, et enam kui miljoni dollari vaba raha omanikest annab oma varast heategevusele 7% ja üle 30 miljoni omanikest 12%.