Concordia juht varjas miljonivõlga

Concordia ülikooli rektor Mart Susi on juba aastaid varjanud ning majandusaruandest välja jätnud miljonitesse kroonidesse küündiva võla, mis viinuks ülikooli sundlõpetamisele.

Concordia ülikooli 2000.–2001. majandusaastat auditeerinud PricewaterhouseCoopers (PwC) viitas oma järeldusotsuses sellele, et ülikoolil on 6,3 miljoni krooni eest kohustusi, mida pole bilansis kajastatud. Seega on omakapitali üle hinnatud ning perioodi kahjum peaks olema selle võrra suurem. Tegu oli maksuvõlaga, mille ülikool oli ajatanud viie aasta peale. Kui see oleks kajastatud raamatupidamise aastaaruandes, siis oleks juba 31. juunil 2001 olnud ülikooli omakapital negatiivne ja see oleks andnud alust äriregistril nõuda ettevõtte lõpetamist.

Audiitori soovitusi peaks jälgima ettevõtte omanikud ehk rektor Mart Susi koos abikaasa Mari-Anniga, kes seda aga ei teinud.

PwC audiitori Urmas Kaarlepi sõnul suhted pärast paariaastast koostööd ülikooliga katkesid, põhjust ja algatajat ei soostunud ta ütlema. Uueks audiitoriks sai Aivar Kangust, kes ka viitas 2002. aasta suvel tolleks ajaks juba 5,4 miljonile kroonile kasvanud võlale, mis taas ei kajastunud aruandes.

Kuna Concordia rahaline olukord halvenes mullu viimastel kuudel, siis ilmselt lõpetati võla maksmine, mis on nüüd kasvanud 8 miljoni kroonile.

Mart Susi keeldus neljapäeval endiselt kommentaaridest.

Tallinna linnakohtu registriosakonna juhataja kt Sirje Laiksoo sõnul pööravad nad majandusaasta aruandeid kontrollides esmajärjekorras tähelepanu sellele, kas bilansis kajastatud netovara on olemas, kas allkirjad ja lisad on olemas. Jutuajamisest Laiksooga selgus, et äriregister ei tee audiitori märkuse põhjal ettevõttele veel hoiatust. Ühe anonüümsust palunud audiitori sõnul kasutavad paljud ettevõtte seda ära ning ei kajasta ettevõtet sulgemiseni viivaid summasid bilansis ja lasevad audiitoril pelgalt märkuse teha.

Harju maksuameti kinnitusel näevad nad iga päev, kuidas ettevõtete juhtkonnad ei reageeri aasta-aastalt audiitori märkustele. Maksuamet ei saa aga midagi ette võtta, sest üheski seaduses pole kirjas, mida sellisel juhul tegema peaks.

Majandusaasta aruande põhjal oli ülikoolil 2000. aasta suvel 3 mln krooni pangalaenu, mis on tagatud kommertspandi, eraisikute käenduste ja kolme notariaalse pandiga Viimsis. Mullu suveks oli laen suurenenud 5,4 miljonile.

Mullu koostatud tegevusaruandes lubavad ülikooli omanikud Mart ja Mari-Ann Susi suurendada osakapitali 200 000 kroonile, tasudes osakapitali eest ülekursiga 2 miljonit krooni.

Äripäeval ei õnnestunud saada kinnitust, kas ülikool on jäänud võlgu koolile ruume rentivale Esmarile. Selle aasta rent on 4,5 miljonit krooni.

Concordia ülikooli maksuvõla nõuet menetleva kohtutäituri Urmas Tärno sõnul tegeleb ta peale maksuameti nõude veel mõne Concordia vastu esitatud nõudega.

Samas on ülikool ostnud Viimsi vallalt maad ja hooneid. 2002. aastal ostis Susi Viimsi pargis lagunenud sõjaväehooned, mille hind polnud vallavalitsuse andmetel kõrge — iga hoone kümmekond tuhat krooni. Hoonetesse pidi tulema ülikooli peamaja, mille eskiisi koostas 2001 suvel arhitektibüroo Künnapu & Padrik AS.

Arhitekt Arne Maasik sõnas, et Mart Susil olid hoonega küll suured plaanid, kuid eskiisist kaugemale ta paraku ei jõudnud. Susilt raha kättesaamisega oli tema sõnul suuri probleeme ja enam nad selle mehega tegemist ei teeks.

2001. aasta detsembris ostis Concordia ülikool 4,5 miljoni krooni eest maatüki Viimsis — Viimsi Marketi vastas üle tee, kus laiub võsa. Sinna pidi tulema ülikooli linnak. Maa kuulus nn õigustatud subjektidele ja Viimsi vallavalitsus kandis ülikooli makstud miljonid neile edasi.

Paari kuu pärast, aprillis 2002 vormistati maatükk ümber Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Kinnisvara OÜ-le, mis oli loodud ülikoolifirma tütrena 2001. aastal ülikoolilinnaku jaoks. See firma majandustegevust seni ei näita. Firma juhatuses on Mart Susi ja Jaanus Paas.

Juba varem, 2001. a sügisel omandas kaks kolmandikku ehk enamusosaluse uuest tütarfirmast hoopis Balterex Oil, mille juhatuses on samuti Jaanus Paas, nõukogus endine Hoiupanga peajurist Marcel Vichmann. Balterex Oil oli muu hulgas vaidluses Kakumäe elamurajooni veevõrgu pärast Kakumäe Võrkudega, kellega seotuna vahistati altkäemaksu võtmise kahtluses Tallinna abilinnapea Vladimir Panov.

“Balterexile müüdi osalus ärihuvide tõttu,” lausus Paas. “Tahtsime kinnisvaraarendust teha ja sai ostetud see maa.” Tehingu hinda Paas ei avalikustanud, kuid kinnitas, et pante sellele maale pole.

Kohtutäitur Urmas Tärno sõnul ei tohiks maatüki minek Concordia Kinnisvara kätte olla probleemiks siis, kui vara realiseerimiseks läheb, sest tegemist on ikkagi tütarfirmaga. Tärno lisas, et ta pole Kolu mõisa ise veel näinud, kuid ei usu, et Susi mõisa müügi raha ülikoolile annetab, nagu Postimehele antud usutluses lubas. “Juriidiliselt miski selleks neid ei kohusta,” lausus Tärno.

Häärberi ostis 1995. aastal perekond Susi, seda renoveeriti ülikooli raha eest kokku 5 miljoni krooniga ja anti ülikoolile rendile. Ülikool maksis kinni kõik mõisaga seotud kulud.