DELFI SUUR POHLAMOOSITEST: millega jõululaua verivorste kostitada?

 (35)
pohlamoos
Foto: Ilmar Saabas

Nagu äädikal süldiga, ei ole ka õiget mekki verivorstil ilma hea ja aromaatse pohlamoosita. Vanade traditsioonide kohaselt peab jõululaual olema nii pohlamoosi, kui kapsaid ja kõrvitsaid. Verivorsti tummist ja vürtsikat loomust on tarvis pisut maitsestada, kuid mitte soola või pipra, vaid maheda suhkruga. Samas vajab suu närimiseks ka haput ... niisiis pohlamoosi.

Ega ei jäänud taas midagi üle... Delfi testmeeskond muretses kohalikust kaubandusvõrgust kõik tavalisemad, ilma erilise sisu või vormita pohlamoosid, püüdes katta kõik tootjad ... ning asus kallerdavaid moose maitsma, võrdlema ning hindama.

Pohlamoos on suhteliselt erilise maitsega ning kõikidele toidulisandina ei istu. Isegi mitte verivorstiga. Saamas peab tunnistama, et magus-hapu moos mõjub krehvtiselt-tummise verivorstiga perfektsete kaaslastena. Sukk ja saabas ning Bonny ja Clyde tulevad meelde ...

Olgugi, et testprotsess nägi ette individuaalse maitsmise ning hindamise, toimus grupis avalik arutelu, milline moos pohladest peaks troonima pühadelauda.

Täielikku tõde ning ainuvalitsejat paika sättida ei õnnestunudki, sest ilmnes, et inimesed ei soovi enam süüa vaid vana head klassikalist, puhta maitsega moosi, vaid leiavad mõnu ka erinevate lisanditega vürtsitatud ja rikastatud verivorsti lisandist.

Aga minnes asjaga edasi ... Delfi pohlamoositesti valikusse pääsesid: Salvesti pohlamoos, Meie Mari pohlamoos, ICA „I Love ECO“ pohlamoos, Põltsamaa pohlamoos ja Salvesti pohlasalat.

Testitulemused on subjektiivsed ning pigem illustreerivad ja juhendavad, kui ainuõiged. Jõulusülte mekkivasse Delfi testmeeskonda kuulusid: Martin Hanson, Ester Vaitmaa, Piret Hanson, Martina Niin, Ilmar Saabas, Heidi Kukk, Jan Jõgis-Laats, Marge Tubalkain ja Anne Sääsk.

Niisiis ... SUUR DELFI POHLAMOOSITEST:

1. Salvesti pohlamoos
Mahedam kui enamus moose, ei ole hapet ega liigset magusust. Marjad on tunda, kuid moosiollust on ikkagi rohkem kogu segus. Tavaline, hea ja iseloomutu moos.

2. Meie Mari pohlamoos
Moos peab olema moos, mitte peeneks püreestatud ja kallerdama aetud želee. Lisaks ei tohiks verivorsti kõrvale minev pohlamoos olla ikkagi nii magus, kui seda on Meie Mari toodang. Haput on vaja ja alles seejärel magusat. Ei kiida, vähemalt tänases kontekstis ...

3. ICA „I Love ECO“ pohlamoos
Ökoloogilise kraami kohta võrratult hea maitsega, täpselt õige happesus ning kerge magus alatoon. Pohlad on tunda ning veidikene paksenenud moosiosa võtab enda külge kogu verivorsti ning laseb lahti alles suus ringeldes. Suurepärane lisand jõuluvorsti juurde.

4. Põltsamaa pohlamoos
Lihtne moos, mis millegagi ei üllata, tunda on nii pohli endid, kui mõnusat moosiollust. Sobib pea iga vorti juurde. Midagi erilist lauale ei paku, kuid teeb oma töö kenasti ära.

5. Salvesti pohlasalat
Tugevalt happeline salat, mis pakub peamiselt terveks jäänud pohli, koos seemnetega. Maitse on ehk isegi natukene liiga hapu, samas vorstiga koos, lööb suu värskeks. Maitseb ehedalt, kuid valida tuleb, millise vorsti juurde süüa – ei sobi liialt vürtsiste ja kuivade vorstide juurde. Äkkilisema moosi soovijaile on just salat õigeks valikuks.