Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun tunnistas, et teema, kuidas vältida sisuliselt palga maksmist dividendide vormis on rohkemal või vähemal määral rahandusministeeriumis kogu aeg päevakorral. “Probleem on õhus ja me oleme sellele tõsiselt mõelnud, kuid seni pole veel head lahendust leidnud,” rääkis ta.

Lasse Lehis Eesti Maksuteadlaste Seltsist selgitas, et tegelikult on juba ka praeguse maksukorralduse seaduse (MKS) paragrahv 84 aluselt võimalik dividende töötasuna käsitleda. “Näiteks juhatuse liikme tasuna, kui maksuamet tõendab, et äriühingu kasumi tekkimine on otseses seoses dividendisaaja aktiivse tegevusega, näiteks kui mina kannan oma loengutasu osaühingu arvele, siis osaühingu tulu tekib minu tööst, mitte minu investeeringust osaühingusse,” selgitas ta. “Või kui dividendi suurus ei ole kooskõlas dividendisaaja poolt äriühingusse tehtud investeeringuga, näiteks osakapital on 40.000 krooni, aga iga-aastane dividend sadades tuhandetes.”

Ivo Vanasaun tõdes, et kuigi praegu on võimalik hinnata dividendide võtmist ja selle maksustamist juriidilise vormi asemel sisulisest küljest, on viimast väga raske tõendada. “”Raske on fikseerida mõislikku kasumlikkust ja seda veel erinevates majandusvaldkondades, sest ei saa ju võrrelda ühe mõõdupuuga kasvõi põllumajandus- ja telekommunikatsiooniettevõtted,” kirjeldas Vanasaun küsimusi, mille taha rahandusministeerium dividendide sisulise maksustamise küsimustes takerdunud on. Teine võimalus palga ja dividenditulu võrdlemisel on vaadata mida inimene ettevõttes tegelikult teeb ja hinnata selle töötasude turuväärtust. “Kuid väikeettevõtetes, kus seda süsteemi sageli kasutatakse, teeb firma omanik praktiliselt kõike, alates raamatupidamisest kuni koristaja tööni välja, mistõttu on raske keskmist palka leida,” jätkas Vanasaun. Seega on seadusandjal väga raske tõmmata piiri, mis liiki tuludega ettevõtjal tegu on, kuid sellele lahenduse otsimisega pidevalt tegeletakse, tunnistas ta.

Pärnu Port Arturi kaubakeskuse nõukogu esimees Kaido Kruusoja ütles, et ettevõtja suhtes on suhteliselt mõttetu rääkida mitte üksnes piiridest töötasu ja omanikutulu vahel, vaid nende kahe asja eristamine on omaniku puhul üldse jabur. Ettevõtja töö ongi ettevõtlusega tegelemine. Tema saab oma tulu investeeringutelt tagasi dividendidena ning seda alles siis kui kõik võlad tasutud, oma töötajatele palgad ja maksud makstud. Sestap on omaniku puhul töö ja töö vahel vahet tegemine kahtlase väärtusega. “Dividendide sotsiaalmaksuga maksustamise puhul on aga tegu sisuliselt sotsiaalsete garantiide saamisega, millele mina näiteks ettevõtjana üldse ei pretendeeri — oma pensioni kindlustan ma ettevõtlusega ise, samuti töötuks jäämise riski ning ka arstiabi saab lisaks esmaabile oma raha eest juurde osta,” arutles Kruusoja.