Paar päeva tagasi võttis Fakto Grupi finantsjuht Indrek Vilde süvenenult ette tulumaksuseaduse. Tema ülesandeks on leida võimalus kasumit teenivatest tütarettevõtetest uute projektide jaoks raha kätte saada, ilma et sellega kaasneks grupile põhjendamatuid maksukulusid.

Kulusid tekitab eelmisest aastast kehtiv seadusemuudatus, mille alusel tuleb dividendidelt maksta tulumaksu olenemata sellest, kas saaja on firma või füüsiline isik. Tulumaksu võivad riigilt tagasi taotleda vaid need ettevõtted, kes omavad dividende maksnud ettevõttes rohkem kui 20protsendilist osalust.

Vilde selgitas, et praegu saab Fakto tütarettevõtetest dividende välja võtta kokku vaid selles ulatuses, mida omanikud plaanivad samal aastal emafirmalt kätte saada. Kui dividende võetakse rohkem, kui emafirma välja maksab, jääb raha riigi taskusse järgmisi aastaid ootama. Samas ei ole aga Vilde sõnul alati mõtet edukalt tegutsenud tütarettevõttesse raha sisse jätta, samas kui teistes projektides oleks seda palju otstarbekam kasutada.

Ta märkis, et üks võimalus vaba raha liigutamiseks on laenud. Teisalt muudavad tema sõnul laenud ettevõtete majandustegevuse segasemaks. “Meie oleme loonud tütarettevõtted just nimelt selleks, et pilt oleks selgem — igaüks tegeleb oma valdkonnaga, tal on oma bilanss, varad, kohustused ja hõlpsalt hinnatavad majandustulemused,” rääkis Vilde.

Ettevõtetevaheliste laenude tihedamat kasutamist kaalub näiteks puiduettevõtete kontsern AS Rait. “Kui ettevõte saab rohkem dividende, kui ise välja maksab, siis jääb tulumaks maksuametis ettemaksuna kirja, aga miks me peaksime riiki näiteks viis aastat krediteerima,” põhjendas Raiti juhatuse liige Kuldar Veere.

Maksuameti otseste maksude talituse juhataja Dmitri Jegorov tõdes, et laenud on ettevõtete vahel dividendide maksustamise järel tõepoolest populaarsemaks muutunud. “Selle juures tuleb aga tähele panna, et laenude intressid vastaksid turu tingimustele,” toonitas ta.

Loobudes alternatiividest, võttis tulumaksukoorma eelmisel aastal enda kanda Hans H. Luigele kuuluv Ekspress Grupp, kelle äripartneriks on Norra suurim meediakontsern Schibsted. “Kuna meil on välispartnerid ja nemad eelistasid tütarettevõtetest dividende välja võtta, tasusime kogu tulumaksu ära ja see jäi kõik enammaksuna kirja, sest emaettevõte dividende ei maksnud,” selgitas juhatuse esimees Viktor Mahhov. “Praegune tulumaksuseadus on eriti nutune kontsernide jaoks, kus dividende võttes raha tegelikult ärist välja ei lähe — vaja on lihtsalt uutesse projektidesse investeerida. Nüüd tuleb mõelda, kuidas seda teha, et see samas majanduslikku kahju ei tooks.”

Audiitorfirma KPMG Estonia maksude ja juriidiliste teenuste osakonna juhataja Kadri Arula ütles, et praeguse seadusega on 2000. aastal ettevõtete tulumaksuvabastusega antud mängumaa ära kaotatud. Head soovitust ettevõtlusesse jääva raha maksudest päästmiseks on tema sõnul raske anda. Laenude andmine ei ole äris alati hea toon, eriti kui tähtajad on pikad ja intress alla turuhinna. “Nimelt laenuandmine on lubatud emaettevõtjale ainult juhul kui tütarettevõtja on tema sajaprotsendilises omanduses ja laenu andmine ei kahjusta tütarettevõtja majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve,” viitas ta.

Aktsiakapitali vähendamine ja aktsiate tagasiostmine juriidilisest isikust omaniku poolt võib küll osaliselt tulumaksust päästa, kuid samas annab maksuametile võimaluse analüüsida, kas tegu pole mitte teeseldud tehingutega. “Investeeringuid tuleb teha pigem läbi nende ettevõtete, kus tulud tekivad,” soovitas Arula. “Iga samm tuleb põhjalikumalt läbi mõelda ning raha on võimalik liigutada ka kontsernide reorganiseerimise kaudu.” Kontserni moodustamist alles kaaluvad firmajuhid peaks aga enne otsustamist selle kasuks rääkivaid argumente vastandama nüüd ka võimalike maksuriskidega.

Tulumaks dividendidele määrati Euroopa Liidu meeleheaks

2000. aastal kehtestatud põhimõte Eesti ettevõtlusest mitte väljunud raha mitte maksustada hoidis äriühingutele väljastatud dividendid maksuvabana vaid kaks aastat.

Tulumaksukohustuse sõltumata saajast tingis Euroopa Komisjoni nõue, kes nägi ainult Eesti firmade maksuvabastuses eksimist euroliidu ettevõtete võrdse kohtlemise ja kapitali vaba liikumise vastu. Rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun tunnistas, et seda võib pidada osaliselt lõivuks, mida Eesti ettevõtetel tuli maksta ühisturule pääsemiseks. “Eks samas ole palju teisi asju, mille pealt võidetakse,” lisas ta.

Vanasaun rääkis, et olukord muutub siiski mõne aasta pärast pisut paremaks, sest saadud dividendidelt makstud tulumaksu riigilt tagasiküsimise õigus laieneb suuremale ringile. Euroliidu ema- ja tütarettevõtete direktiivi järgides langetatakse Eestis dividende maksnud ettevõttes nõutava osaluse alammäär 20 protsendilt 2007. aastaks 15-le. 2009. aastast on nõutav osalus dividende maksvas ettevõttes 10 protsenti.

Riik sunnib kontserne kasumi võtmisel kombineerima

Tulumaksuseaduse §54. lg (51) alusel saab osa ettevõtteid tulumaksu ise dividendende makstes tasaarveldada: Kui residendist äriühing või mitteresidendi Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht on saanud dividende residendist äriühingult ning dividendide saajale kuulus dividendide maksmise ajal vähemalt 20% dividendide maksja aktsiatest, osadest või häältest, võib dividendide saaja § 50 lõike 1 alusel (dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasum — toim.) tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub 26/74ga residendist äriühingult saadud dividendidest.

2003. aasta oli esimene aasta, kui dividendidelt pidi maksma tulumaksu sõltumata sellest, kes on dividendide saaja. Varem ei pidanud maksma tulumaksu siis, kui dividendid läksid ühelt äriühingult teisele äriühingule.