Eriti torkab see silma EASi välisesindajate seas.

EASi Soome välisesindaja Valdar Liive kulutab krediitkaardi väljavõtet vaadates Helsingis küllaltki palju taksosõidule, samuti on ta võtnud välja sularaha, ostnud raamatuid ja sõitnud helikopteriga üle lahe.

Liive sõnul on taksoga sõitmine Helsingis praegu isegi odavam kui oma autoga liiklemine, sest pole vaja maksta parkimistasusid ja üle lahe Eestisse saab kergemini käia. Ka laevapiletite eest maksab mees enamasti krediitkaardiga.

“Kui lähen Eestisse, siis ostan pileti krediitkaardiga kassast, sest ma ei tea täpselt oma käike ette,” selgitab Liive. “Nii saab neid käike paindlikult teha.”

Liive sõnul erineb tema ning teiste välisesindajate krediitkaartide kasutamine Eesti kohalikest riigiametnikest eelkõige seetõttu, et tegemist on teistsuguse tööga.

“Meil on igal pool selline ühe mehe missioon,” selgitab Liive, kes on ise krediitkaardilt sularaha võtnud kas või selleks, et tasuta kindlustuse eest, sest Soome kindlustusselts ei aktsepteerinud tema krediitkaarti. “Kui meile kõige eest arveid esitada ja neid arveid hakata siis Eestist maksma, siis see oleks ülekandekulude tõttu päris kallis.”

EASi enim krediiti kasutanud Moskva välisesindaja Toomas Kästiku krediitkaardiväljavõte paistabki eelkõige silma just sularaha väljavõtmise poolest. Sama võib öelda ka Kästiku Peterburis töötava kolleegi Ruta Rannala kohta.

Kuna Kästik ei soovinud Äripäevale intervjuud anda, põhjendas Venemaa esindajate krediitkaartide kasutamist EASi turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktori kt Sigrid Vestmann. Peapõhjuseks on tema sõnul asjaolu, et Venemaal on sularaha väljavõtmine deebetkaardiga komplitseeritud.

“Kuna EASil ei ole sularahakassat erinevates esindustes, siis krediitkaartide kasutamise korras lubatud kulutuste katmiseks on võetud välja sularaha,” seisab Vestmanni e-kirjas lakooniliselt. “Kaardiga väljavõetud sularaha kuludesse kandmise aluseks on konkreetse töötaja poolt esitatud kuluaruanne koos kuludokumentidega.”

EASi vanemnõunik välisinvesteeringute alal Andrus Viirgi on nii mõnelgi korral krediitkaardiga muusikapoodides käinud. Vestmanni sõnul tulenevad Virgi kulutused tema töö iseloomust.

“Laseringi 5000kroonine CD-plaatide arve on Jaapani jt riikide välisinvestorite delegatsioonidele tehtud kingitused — Eesti klassikalise muusika CDd,” kirjutab Vestmann.

“Tegutsevate ettevõtete divisjoni välisinvesteeringute töötajate poolt on aastal 2004 toodud Eestisse investeeringuid mahus 700 miljonit krooni,” lisab ta.

Riigiametnikud käivad krediitkaardiga restoranis ning ostavad küpsiseid ja raamatuid
Tavaliselt kasutavad ametnikud riigi krediitkaarti vaid tasumisel välismaal näiteks majutuse, restoraniarve või transpordi eest.

Põllumajanduse registrite- ja informatsiooni ameti (PRIA) juhtkonna käsutuses on kolm krediitkaarti, igaüks kuulimiidiga 40 000 krooni. Kokku on aga tehinguid krediitkaartidega novembri lõpu seisuga tehtud vaid 77 000 krooni ulatuses.

Peamiselt on PRIA direktorid kaartide abil maksnud välislähetustes olles hotelliarveid, kuid krediitkaarti kasutades osteti ka juunis üks Eesti teede atlas ja septembris välismaalt üks 2500 krooni maksnud sülearvuti kott.

PRIA pressinõuniku Heli Raametsa sõnul ostis nii teedeatlase kui ka arvutikoti PRIA asedirektor Katrin Noorkõiv. “Teedeatlase ostis ta selleks, et lähetusse minnes õige koht üles leida,” selgitas Raamets. “Sülearvuti kotti otsis Noorkõiv Eestist mitmest poest, aga siin olid sellised kotid tunduvalt kallimad kui välismaal ja seetõttu ostis ta selle välismaalt.”

Asutuse krediitkaardiga armastavad restoraniarveid maksta põllumajandusministeeriumi töötajad.

Suuremad restoraniarved tegi ministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup aprillis restoranis Le Chateau (9115 krooni) ja teine asekantsler Toomas Kevvai kulutas aprillis ja juunis restoranis Balthasar kokku üle 6000 krooni.

Le Chateaus toimus ministeeriumi pressinõuniku teatel Balti riikide ja Põhjamaade esindajate kohtumine, kus õhtusöögil osales 18 inimest.

Vahel läheb põllumajandusministeeriumi krediitkaarte ka vaja, et osta tarvilikku kaupa kaubanduskeskustest (nt Toomas Kevvai ostetud juustuvalik Järve Selverist), autot tankida või praamipiletite eest tasuda.

Kaubanduskeskuses käib krediitkaardi kasutamas ka politseiameti arenguosakonna politseikoostöö büroo juhataja Ulvi Põllu, kelle meeliskauplus on SuperNetto, kus Põllu on krediitkaardi väljavõtte järgi üsna tihe külaline.

Enda sõnul kasutab Põllu SuperNettot, kui politseiametis toimuvad rahvusvahelised koolitused, väliskülaliste vastuvõtud ja muud suurüritused.

Põlluga sarnaselt kasutab krediitkaarti rahandusministeeriumi finants- ja haldusosakonna peaspetsialist Mare Kangur pliiatsite-pastakate ja ka kohvi ostmiseks.

“Kui on mingi kohtumine või külalised tulevad, siis tema läheb toob poest küpsist,” iseloomustab Kanguri krediitkaardikasutust ministeeriumi pressiesindaja Annika Loigu. “Ta on selline vanem kohusetundlik naisterahvas, kes ajab näpuga järge ja sukkpükse tema nimistust kindlasti ei leia,” on Loigu kindel kaardikasutuse otstarbekuses.

Loigu sõnul on sageli krediitkaardiga ostmine kergem, kui hakata paberimajandusega tegelema.

Välisministeeriumi spetsialiteediks on ohtrate hotelliarvete kõrval ka raamatud, seevastu restoraniarvete tasumisel krediitkaarte peaaegu ei kasutata.

Raamatuid ostab ministeeriumi raamatukogu jaoks asutuse raamatukogu juhataja Heini Vilbiks, kel selleks puhuks on taskus krediitkaart 30 000kroonise kuulimiidiga. Nii näiteks täiendavad ministeeriumi raamatukogu sel aastal ostetud albaania-inglise sõnaraamat, Albaania reisijuht, kinnisvara käsiraamat, raamat “Maailma kohanimed” jpm.

Raamatuhuviline on veel haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, kes soetas endale septembris Amazon. comist pisut üle tuhande krooni maksva geneetika-alase teose.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti IT-osakonnale aga telliti lõppeval aastal krediitkaardiga 2900kroonist infotehnoloogia turvalisust käsitlevat ajakirja Subscription to Information Security.

Samas pole kõigil kõrgematel riigiametnikel rahakoti vahel tööandja krediitkaarti. “Meil pole krediitkaarte kunagi olnud. Jumal tänatud, nagu selgub,” vastab ajakirjanike küsimisele krediitkaartide kohta tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe.

Kuidas sündis krediitkaartide lugu?
Krediitkaartide lugu sündis huvist teada saada, mille eest riigiametnikud krediitkaardiga tasuvad.

Paar aastat tagasi Äripäevas riigiasutuste krediitkaartide kulusid käsitlevas loos on samuti popimad kuluallikad olnud restoranid. Haridusministeeriumil toona aga polnudki krediitkaarti, täna on neid seal kaks.

Kui siis jätsid oma krediitkaardiväljavõtted avalikustamata kaitse- ja välisministeerium, siis seekord vastasid mõlemad. Kaitseministeeriumi väljavõttest selgub, et kaardikasutajatele meeldib sõita Tulika taksoga ning välisministeerium ostab raamatuid.

Krediidilimiidi TOP
Riigi krediitkaartide kuulimiidid kroonides ja kasutaja

200 000
Malle Link, välisministeeriumi infotehnoloogia osakonna peadirektor
100 000
Ken-Marti Vaher, justiitsminister
Robert Antropov, politseiameti peadirektor
Ulvi Põllu, politseiameti arenguosakonna politseikoostöö büroo juhataja
Anu Adra, politseiameti avalike suhete büroo juhataja
Margus Leivo, siseminister
80 000
Ester Tuiksoo, põllumajandusminister
Jüri Pihl, peaprokurör
Toivo Maimets, haridusminister
Urmas Paet, kultuuriminister
Kristiina Ojuland, välisminister
Priit Kolbre, välisministeeriumi kantsler
Tiina Intelmann, välisministeeriumi asekantsler poliitika- ja pressiküsimustes, kasutanud limiiti 90 900 krooni ulatuses
Riho Sõrmus, maanteeameti peadirektor
Koit Tsefels, maanteeameti peadirektori asetäitja
Peeter Shkepast, maanteeameti peadirektori asetäitja
Harri Kuusk, maanteeameti peadirektori asetäitja
Jüri Riimaa, maanteeameti nõunik
Aleksander Kaldas, maanteeameti nõunik
Tamur Tsäkko, ARKi direktor
Aare Järvan, rahandusministeeriumi kantsler
75 000
Toomas Kevvai, põllumajandusministeeriumi asekantsler
Andres Oopkaup, põllumajandusministeeriumi asekantsler
65 000
Mati Vaarmann, välisministeeriumi asekantsler haldusküsimustes
50 000
Ruve Šank, põllumajandusministeeriumi asekantsler
Mai Talvik, põllumajandusministeeriumi asekantsler
Krista Kõiv, põllumajandusministeeriumi osakonna juhataja
Hendrik Kuusk, põllumajandusministeeriumi osakonna juhataja
Andres Jagor, põllumajandusministeeriumi osakonna juhataja
Olavi Tammemäe, keskkonnaministeeriumi abiminister, kasutanud 21 456 krooni
Allan Gromov, keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö asekantsler, kasutanud 8072 krooni
Andres Kratovit, keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja, kasutanud 7391 krooni
Tarmo Kõuts, kaitseväe juhataja
Alar Laneman, kaitsejõudude peastaabi ülem
Mart Laanemäe, välisministeeriumi asekantsler julgeolekupoliitika küsimustes Sven Jürgenson, välisministeeriumi asekantsler
Mart Laanemäe, välisministeeriumi asekantsler välismajanduspoliitika küsimustes
Raul Mälk, välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor
Aivar Assor (Afganistanis), päästeameti demineerimismeeskonna vanem
Urmas Look (Afganistanis), päästeameti demineerimismeeskonna vanem
Raivo Sulg, rahandusministeeriumi asekantsler
Renaldo Mändmets, rahandusministeeriumi asekantsler
Allikas: Äripäev