Eelista eestimaist! — varsti loosung minevikust

Pääsukesemärk piimapakil või ristikusümbol leivapakendil kui kodumaisust rõhutavad kvaliteedimärgid võivad Euroopa Liiduga ühinedes küll teatud tingimustel alles jääda, kuid eestimaisuse otsene mainimine tootereklaamis kaob.

Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on probleem selles, et Euroopa Liidu liikmesriigi tootja või töötleja ei tohi reklaamida oma tooteid viisil a la ostke Prantsuse õunu või ostke Saksa liha. Eesti kontekstis tähendaks see seda, et üldreeglitega kipuks vastuollu minema sellised väljendid nagu “Eelista eestimaist!” või “Head Eesti asjad” või “Tunnustatud Eesti maitse.” Rääkimata sildikesest “Made in Estonia”.

“Mida aga Euroopas tunnustatakse — see on mitte riigi, vaid regiooni seose kaubamärkidega reklaamimine,” lausus Josing viidates mozarella juustu näitele. “Eestis võiks siis olla tallinna kilud, seda tohiks promoda,” lisas ta.

Samas on Josingu sõnul kodumaisuse rõhutamine Eestis kasvav suundumus: “Tarbijad selgelt eelistavad eestimaist kaubamärki ja tootjad on sellest aru saanud.” Siin on asi isegi nii kaugele läinud, et turule on tulnud “võltskaubamärke”, nagu Leedus tehtud Saaremaa juust.

Josingu hinnangul peaks siinsed ettevõtjad Euroopa Liiduga liitumiseni jäänud paari aasta jooksul mõtlema uue väljundi leidmisele, näiteks oma brändi suuremale tutvustamisele, et siis tarbija oskaks eestimaisust sellega siduda.

Josing soovitab asja veelgi täpsemaks selgitamiseks pöörduda põllumajandusministeeriumisse ja põllumajandus-kaubanduskotta — esimesest võib leida selle temaatikaga vist enim kursis oleva spetsialisti Peeter Simsoni ja teine tegeleb eestimaist päritolu ja kõrget kvaliteeti tähistava märgi “Tunnustatud Eesti Maitse” väljaandmisega.

Peeter Simson kinnitab ELi piirangute olemasolu. “Avaliku sektori raha suurus on piiratud, mida võib toidupromotsioonis ja kampaaniates kasutada,” räägib ta. “See ei tohi ületada 50 protsenti kampaania kogumahust, teine pool peab tulema ettevõtjate poolt.” Samuti on toote päritolu väljatoomine esmases informatsioonis keelatud, päritoluriigi näitamine olevat ühisturul konkurentsi rikkuv informatsioon. Seega tuleb viites “Made in Estonia” Eesti-sõna asendada tähistega EU või EC.

“Kuid on muidugi erijuhtumid,” osutab Simsongi toote geograafilise päritolu näitamisele. “Mingit saadust, toodet reklaamitakse sellele piirkonnale iseloomuliku traditsiooni järgi.” Lisaks tohib spetsialisti sõnul kampaaniates reklaamida kauba kvaliteeti. “Euroopa riigid üles ehitanud kampaania sellele, et reklaamitakse toiduvalmistamise protsessi jälgimise süsteeme,” räägib ta.

Simson lausub, et Eestis tõlgendavad praegu ettevõtted euronõudeid kui konkurentsi piiravat asja selle asemel, et pöörata seda hoopiski turundusargumendiks. “Peaks kirjeldama protsessi, saadust, kust tooraine pärit on — kõik see informatsioon hakkab hiljem tööle ettevõtte kasuks,” lisab ta. Meenub hiljuti käivitunud vorstisõda …

Mis saab tulevikus ikkagi hetkel riigi vahendite toel toodetele jagatavast märgist “Tunnustatud Eesti Maitse”? Simson täpset vastust ei tea, ta lausub, et kui märgi kontseptsioon läheb kuidagi euroreeglitega vastuollu, siis oleks ilmselt üheks võimaluseks kasutada edasi märki “Tunnustatud Maitse”.

Põllumajandus-kaubanduskoja toidukvaliteedi spetsialist Ave Lukase sõnul ei kao koja poolt väljastatav kvaliteedimärk tulevikus kuhugi. “Euroopa Liidus on sellised reeglid, et tooteid ei tohi riigi raha eest reklaamida, aga kui raha tuleb ettevõtete enda poolt, siis võib,” selgitab ta.

Lukas toob näiteks Soome, kus omamaiseid tooteid reklaamitakse luigemärgiga. Seda annab välja Finnfoodi nimeline organisatsioon, mida peavad üleval kohalikud töötlejad.