Eesti dividendimiljonäride TOP 500

 (27)

Dividendimiljonäride edetabeli koostamise käigus selgus kaks Eesti rekordit. Esiteks, Järve kaubanduskeskuse ja Silikaadi tootmise omanik Vello Kunman püstitas tänavu võetud dividendidega Eesti läbi aegade absoluutse rekordi. Ning teiseks, esmakordselt on teie ees 500 Eesti ärimeest ja -naist, kes teenisid ühel aastal dividendide näol enam kui kaks miljonit krooni. Tegelikult on neid isegi 509.

Kui mulluses tabelis jõudis kahe miljoni krooniga 214. kohale, siis tänavu said kõik TOP 500 hulka jõudnud oma äriühingute kasumist vähemalt kaks miljonit krooni. Tänaseski mõistes hiigeldividendide maksmisega tegid juba 1990. aastate teisel poolel algust kütusetransiidile keskendunud Pakterminali omanikfirma Trans-Kullo suuraktsionärid Aadu Luukas, Endel Siff ja Anatoli Kanajev. 1997. aastal teenis neist igaüks 38,6 miljonit krooni, kaks aastat hiljem aga koguni 64,6 miljonit krooni dividende.

2001. aastal õnnestus samadel meestel oma rekord napilt üle trumbata — iga mainitu teenis 65 miljonit krooni. Alles eelmisel aastal läks kinnisvaraärimees Märt Vooglaiul korda oma 78 miljoni krooniga nende tulemus ületada. Kasiinoketi Olympic suuromanik Armin Karu kordas tänavu Vooglaiu tulemust ja Vello Kunman jõudis oma 122 miljoni krooniga täiesti uuele tasemele.

Dividendimiljonäride edetabel ilmub Äripäevas kolmandat aastat järjest. Kui 2005. aastal novembris panime ritta 100 suuremat dividendisaajat ja 2006. aastal ilmus TOP 400, siis seekord oleme reastanud juba 500 meest-naist. Kui 2005. aasta tabeli sajas teenis dividendina 2,01 miljonit krooni ja 2006. aasta tabelis jõudis kahe miljoni krooniga alles 214. kohale, siis tänavu said kõik TOP 500 hulka jõudnud oma äriühingute kasumist vähemalt kaks miljonit krooni. See näitab ettevõtete paranevaid majandustulemusi, aga ka suuremat põhjalikkust andmete hankimisel.

Seotud lood:

Vaatluse all olnud inimestest teenis tänavu dividendina vähemalt miljon krooni 936 inimest. Esimene tuhat lõppes 0,9 miljoni krooniga. Kokku sai aga vaatlusalustest isikutest dividende ligi 2000 inimest. Jutt on määratud dividendidest. See, kas need dividendid tänavu kõik ka välja makstakse, selgub alles järgmise aasta aruannetest.

Vahel olid omanikud lükanud dividendi otsuse langetamise sügiseks, mistõttu jäid need kirja panemata (näiteks Väino Kaldojale kuuluvad autoettevõtted, Viljandi Metall).

Mõnede ettevõtete aruanded polnud aga veel avalikustatud (näiteks Hans H. Luige paar firmat; teraskatuseid valmistava ASi Toode osanikfirma omanik Mati Kitt; vee- ja kanalisatsiooniseadmete kontserni valdusfirma VWF Holding, mille omanikud on endale aastaid dividende määranud; Dmitri Mälsoni juhitav MKJ Haldusgrupp).

Ja ilmselt on neidki dividendimiljonäre, kes pelgalt koostaja teadmatusest on tabelist välja jäänud.

1. Vello Kunman 122 mln kr
Sel suvel 55aastaseks saanud Vello Kunmanist teab avalikkus vähe, ehkki tippärimeeste seltskonnas on ta ammuilma tuntud tegija.

Üks väheseid kordi, kus ta on end avalikkusele näidanud, jääb aastasse 2000, mil ta koos mitmekümne ärimehega lipsustatud valges särgis end Raudtee Erastamise Rahva ASi asutajana poseeris.

Fotosilma ette on Kunman võinud jääda ka Eesti presidendi välisvisiitidel, kus ta Eesti Kaubandus-Tööstuskoja delegatsiooni koosseisus tihti on osalenud. Ning see on enam-vähem ka kõik. Ei ühtegi intervjuud, ei ühtegi kommentaari.

Kunmani kui ärimehe teekond algas 1990. aastate alguses, mil ta elektriseadmete spetsialistina asus kauplema valgustite ja elektritarvikutega. Peagi lisandusid muud ehitusmaterjalid, partneriks toona veel riigile kuulunud Silikaat. Noorema tütre Key järgi nime saanud Key Ehituskaubad tegutseb edukalt siiani.

Hea äritunnetusega Kunman mõistis, et suurim panus tuleb teha Silikaadile, mis tal õnnestuski 1995. aastal erastada. Ta pakkus 19 miljonit krooni, ent tootmisest enam peibutasid teda ostuga kaasnenud sisuliselt tühi hoonestik magusal krundil otse Järve keskuses. Esialgu kavandatud plaani järgi ongi 8 hektari suurune maatükk muutunud ärikeskuseks, kus kasulikku pinda üle 30 000 ruutmeetri. Valmimist ootab veel korter- ja büroomaja.

2005. aastal tärkas Kunmanil huvi põllumajanduse vastu. Ta ostis Mulgimaal kokku neli põlluühistut, mille haldajaks saanud Kõo Agrol on tänaseks külvipinda enam kui 1150 hektarit.

2. Armin Karu 78 mln kr
Praegu 42aastane Armin Karu üritas ettevõtluses läbi lüüa juba verinoore mehena laulva revolutsiooni ajal, rõhudes toona eestlaste rahvustunnetele.

Esimesed tuleristsed sai Karu hilisemate Raepanga asutajate Sulo Muldia ja Peeter Luige kooperatiivis, mille esimeseks kaubamärgiks kujunes sinimustvalge trikoloor.

Nagu Karu ise on öelnud: “Tootsime lippe kümneid, kui mitte sadu tuhandeid.” Kuid Karu lõi neist kiiresti lahku ja asutas uue partneri Jaan Korpusoviga oma, mitmesugust sümboolikat valmistava kooperatiivi.

Kaup läks hästi, ent tubli teenistus hakkas rubla kukkudes vägisi kokku kuivama ning Armin Karu võttis 1991. aastal ette reisi Ameerika Ühendriikidesse. Seal, Las Vegases, nägi ta elus esimest korda ka tõelist kasiinot, mille tuledesära mehe lõplikult ära võlus.

Olles tagasi Eestis, alustas Karu koos Korpusoviga ettevalmitusi juba oma kasiino rajamiseks. 1993 avas uksed nende esimene mängupõrgu Pirita hotellis. Olümpiapurjespordikeskuselt laenati kasiinole ka nimi — Olympic.

Edu tiivustas ning üsna ruttu pöördusid Karu ja Korpusovi pilgud Kungla hotellile Tallinna kesklinnas. Käed löödi kinnistu omaniku Ametiühingute Keskliiduga, kes ei suutnud ise kuidagi oma toona veel rohket kinnisvara hallata.

Hotellimajast kujunes Olympic Casino staap, külghoone allkorrusele tekkis aga Baltimaade suurim kasiinosaal.

Olympicu kasiinokett suutis ülikiiresti nagu sajapealine lohe oma kämblad üle Eestis ajada ja siis veelgi kaugemale. Alates 2006. aastast kaubeldakse Olympicu aktsiatega börsil.

3. Andres Saame 66,05 mln kr
Psühholoogiharidusega Hansapanga ühte asutajat Andres Saamet võib pidada Tiskre rikaste eramurajooni ristiisaks.

Kodumajagrupi loomine ja arengusuundade kavandamine oli paljuski just Saame mõttesähvatuste vili. Tänaseks on Kodumajagrupp, kus Saamele kuulub juba pikemat aega suurim aktsiapakk, ammu Eesti piiridest välja kasvanud ning arendab läbi oma tütarfirmade tegevust ka Lätis ja Leedus. Saame oli alguses aktiivselt tegev ka Kodumajatehase loomise juures. Algne idee oligi, et Kodumajagrupp otsib välja maatüki, Kodumajatehas ehitab selle täis ja Kodumajagrupp asub siis neid realiseerima. Paraku see nii ei läinud ning kumbki ettevõte areneb tänini omasoodu. Saame on oma osaluse Kodumajatehases ammu maha müünud ning keskendunud omaenda kinnisvaraäri edendamisele.

Ehkki suurem osa Saame äriosalusi on koondunud tema valdusfirmasse Cross Holding, kust pärineb ka lõviosa dividendisaagist, on enam tuntud hoopis selle tütarettevõte Fenniger, mis 2004. aastal korraldas börsi vahendusel avaliku võlakirjaemissiooni suurejoonelise korterelamu ehitamiseks Riia kesklinnas.

Fennigeri põhitegevus toimubki Lätis alates 1990. aastate teisest poolest. Saamet võib pidada Läti kinnisvaraturu üheks esmaavastajaks eestlaste jaoks. Crossi tuntuim Eesti objekt on Ajakirjandusmaja, mille ta aga Ain Seppiku poegadega seotud firmale 2006. aastal edasi müüs.

4. Oliver Kruuda 60 mln kr
Hiljaaegu Kalevi magusakontserni ja Tere piimatootmise müügiga avalikkust üllatanud Oliver Kruuda on endale oma valdusfirmast Linderin Grupp juba teist aastat järjest 60 miljonit krooni dividende välja mõistnud.

Läinud aasta 60 miljonist jõudis Kruuda mullu välja võtta küll vaid 7,4 miljonit krooni. Nii et kui tänavu andmiseks läheb, võib ühtekokku kukrusse kukkuda enam kui 112 miljonit krooni.

Aastad 1998-1999, mil Kruuda Kõuhknate äridünastiast lahku läks, eriti aga sellele järgnenud tegutsemisaastad, kus ta pidi võitlema ligi 400 miljoni kroonini ulatunud laenukoormaga, on ilmselgelt mehele sügava jälje jätnud. Õnneks ei olnud ta selles heitluses üksi. Koolivend Mati Tusov pani Tallinnas Pärnu maanteel Kalevi nüüd juba endise peahoone ja Tere peahoone vahele jääval maa-alal käima tõelise kinnisvaratööstuse, mille käigus vanad hooned müüdavaks renoveeriti ja nende vahele uusi maju pikiti. Sealt tuli ka põhiline raha laenukoormast vabanemiseks.

Tootmises oli Kruudale toeks Heino Priimägi, kes hankis tänu heale läbisaamisele Ain Hanschmidtiga Ühispanga usalduskrediidi ja võib nüüd vastutasuks muretut miljonäripõlve nautida. Kokkulepetest on Kruuda alati püüdnud kinni pidada, Priimäe tekkinud osalused kinnitavad seda. Kruuda uus armastus meedia on aga vähemalt esialgu osutunud pähkliks, mille purustamiseks pole ta siiani neid päris õigeid tange leidnud. Tundub, et ta vajab taas, nagu varem Kalevi ja Tere puhul, tõhusaid abimehi, kuid pole neid seni leidnud.

5. Anatoli Kanajev 45,1 mln kr
Tänavu suvel 60. sünnipäeva pidanud teenekas transiidi- ja kütuseärimees Anatoli Kanajev on ainuüksi Pakterminali omanikfirmast Trans-Kullo saanud viimase üheksa aastaga ligi 370 miljonit krooni dividende.

Nagu öeldakse, puhtalt kätte, sest nende summade pealt on kõik vajalikud maksud eelnevalt tasutud. Kui Pakterminali esimesed aastad välja arvata, mil tuli vaeva näha ettevõtte infrastruktuuri väljaarendamisega, siis on see raha kukkunud Kanajevile taskusse justkui kõrvalproduktina. Tema tõeline pühendumisobjekt on olnud Transiidikeskus. Kui parimatel päevadel enam kui 50protsendilise rentaablusega tegutsenud Pakterminal kannatab praegu Eesti-Vene suhete jahenemise all, siis transiidi korraldamisele ja sadamateenuste pakkumisele keskendunud Transiidikeskuse paremad päevad on veel ees. Transiidikeskuse ärivõrgustik valitseb konteinerkaubandust Muuga sadamas.

Mitmendat aastat järjest on Kanajev püüdnud kaasa rääkida ka kinnisvaraturul, ent seni erilise eduta. Tema seni enim kõneainet pakkunud projekt on Tallinnas Vabaduse platsi kõrval asuvate tenniseväljakute maa-ala ost koos partner Abram Beinensoniga, ent võimukandjate otsustusvõimetuse tõttu müüdi krunt eelmisel aastal kasuga edasi ning nüüd üritab seal maa-alust parklat rajada Arco Vara koos laevnik Vjatšeslav Leedoga. Oma pesa südalinnas on Kanajevil siiski olemas — talle kuulub kirju ja põneva ajalooga Kawe keldri maja Pärnu maantee alguses. Kui ta jääb nõusse oma sealse lähinaabri Toomas Sildmäega, võib sealne sisekvartal lähiaastatel tundmatuseni muutuda.

6. Jaan Korpusov 41,82 mln kr
Armin Karust kaheksa aastat vanem Jaan Korpusov on eelistanud tagaplaanile jääda.

Ehkki enam kui 27protsendiline osalus kasiinoketis lubaks rohkemat, on tema senised väljaütlemised piirdunud valdavalt oma noorema kompanjoni iseloomustamisega. Ja kuigi Olympicu esindusüritustel on mõlemad pea alati kohal, on Korpusov eelistanud jääda valdavalt teise ritta.

Karu ja Korpusovi viis omal ajal kokku ühine huvi kogumise vastu. Filatelistide ja numismaatikute klubis löödi käed märkide ja muu sümboolika valmistamisele keskendunud kooperatiivi moodustamiseks. Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna lõpetanud Korpusov oli sinnani riigi palgal, töötades keskkonnaministeeriumis. Kui kooperatiivi ajal ja ka juba 14 aastat toiminud ühises kasiinoettevõttes on tooniandjaks olnud Karu, siis äritandemi viijaks kinnisvara marjamaale võib pidada just Korpusovi.

Neile kahasse kuuluva Maarjamäe Kinnisvara tulusaim projekt on osaluse omandamine Hansakinnisvaras, mille ülejäänud osanike puhul ei saa kõnelda just kõige paremast renomeest. Lühikese aja jooksul on Hansakinnisvara investeeringute maht jõudnud üle 300 miljoni krooni. Ostetud kinnistud ja korteriomandid asuvad üle Eesti.

Korpusov on kinnisvaraäris kaasa löönud ka ilma Karuta. Talle kuulub osaliselt viies maakonnas tegutsev Forestprojekt. Samuti Rilanto Kinnisvara, mis on rajanud Jõelähtme valda moodulmajade tootmisbaasi ja arendanud elamuehitust Viimsi vallas.

7. Aivo Rosenberg 34,32 mln kr
Seni end üsna tavapäraste, miljoni krooni ligi jäänud dividendidega õnnistanud Aivo Rosenberg otsustas äkki oma valdusfirmasse kogunenud puhaskasumist kolm neljandikku dividendina välja maksta.

Tema osaühingul Airo Konsulatsioonid vaba raha selleks tegelikult pole, sest tegu on peamiselt kapitaliosaluse meetodil kirjeldatud tuluga. Teraskatuseid ja nende juurde kuuluvaid tarvikuid tootev, müüv ja paigaldav AS Toode, kus Rosenbergi firmale kuulub 50protsendiline osalus, elab hästi. Seda näitavad ka tänavu makstud dividendid — 6,24 miljonit krooni.

Esimesed sammud eraettevõtluses astus Rosenberg 1990. aastate alguses, kui ta toonase Polütehnilise Instituudi neljanda kursuse tudengina suundus koos koolivend Mati Kitiga Soome, et leida mingi ainuomane toode, mida hakata valmistama ja müüma. Otsitu osutus suure tähega aktsiaseltsiks Toode, mis esiotsa hakkas tegema kombainidetaile. Pandi kokku koguni üks päris oma kombain. 1995 kohandati Sauele rajatud tootmine ümber vihmaveerennide ja peatselt ka katusekatte valmistamisele. ASi Toode teine aktsionär, Maki Konsultatsioonid reedab oma nimega, et Mati Kitt on endiselt Rosenbergi äripartner. Et Maki eelmise aasta aruanne polnud veel äriregistrisse jõudnud, siis on raske arvata, kui suure dividendi Kitt endale tänavu määras. 2006. aastal asutasid mehed ühise kinnisvarafirma Estate Developers.

8. Tiit Aava 32 mln kr
Kunagine edukas jalgrattasportlane, kes oma eraäri alustas räämas olekuga Kalamaja sauna kordategemisest 1980. aastate lõpus.

Uue, nüüd juba Kalma sauna uhkuseks sai silmapaistva basseiniga avar VIP-saun, mille seinad võiksid paljustki pajatada. Aava toonane kooperatiiv kandis nime Pesukaru.

Ehitusärisse sukeldus Aava enamusosalusel tegutsev TTP 1990. aastate alguses, esiotsa pelga ehitajana. Kuni ta jagas ära, et oluliselt tulusam on ise ehitada ja ise müüa. Nii asuski TTP võimalikult soodsalt endale soetama sel ajal nii mõnelegi veel mõttetuna näivaid maatükke Pirita ja Merivälja vahel. Ent kui hakkas valmima esimene nn esindustänav Puki teel, oli ahhetajaid rohkesti. Praegu on pooleli Padriku tee arendus, kuhu ühtekokku on kavandatud 57 elamut 670 korteriga. TTP majandustulemused on ülihead ja laenuraha kasutatakse minimaalselt (mulluses bilansis on võõr- ja omakapitali suhe 1:7).

Uue väljakutsena on Aava valinud Mustamäe ja Õismäe piiril asetseva suure maalahmaka, mis on plaanis kortermaju ja ärihooneid täis pikkida. Aava paremaks käeks on TTP vähemusosanik Peeter Puusepp. Ühiselt kavandatakse ka minekut Läti ja Leedu turule. 2006. aastast tegutseb aga Aava personaalne investeerimisfirma Baby Shark.

9. Urmas Laur 31,58 mln kr
Avalikkusele peamiselt Uus Maa Kinnisvaragrupi juhina tuntud 37aastane Urmas Laur — NB! Mitte segi ajada Kodumajagruppi juhtiva 50aastase Urmas Lauriga!- on oma äriosalused vormistanud valdusfirma Leeson kaudu, kust pärinevad ka rikkalikud dividendid.

Uus Maa Kinnisvaragruppi kuulub viis samuti Uus Maa nime all tegutsevat tütarettevõtet. Kõrvuti Leesoniga on Uus Maa Kinnisvaragrupi suurosanikuks Delfi juhi Ville Jehe investeerimisfirma OctoberFirst. Uus Maa pole sugugi ainus Leesoni investeering, tal on osalusi veel mitmes kinnisvarafirmas. Neid kõiki iseloomustab vähemalt seni üks ja ühine omadus — nad on üsna kasumlikud.

Urmas Laur valis oma karjääriks kinnisvara juba tehnikaülikooli tudengina. End maaklerina tööle pakkuma läinud Laurist sai aga hoobilt väikese kinnisvarabüroo tegevjuht. Ning ei kulunud aastatki, kui ta juba enda büroo asutas. Olgu öeldud, et 1992. aastal asutatud Uus Maa omanikeringi ja juhatusse kuulus koos Lauriga kuni 1995. aastani ka praegune Eesti Energia juht Sandor Liive.

Uus Maa Kinnisvaragrupi kõige ambitsioonikamaks projektiks võib ilmselt pidada koos investeerimispangaga GILD asutatud ASi Eastern Europe Real Estate Investment Trust, mis on suutnud vähem kui kahe aastaga oma varade mahu kasvatada ligi miljardi kroonini. Ettevõte on tütarfirmade kaudu osaline lisaks Eestile ka Leedu, Poola ja Bulgaaria kinnisvaraprojektides.

Et investeeritud on valdavalt laenuraha ning emiteeritud on ka võlakirju, on tegu kahtlemata väga julge projektiga.

10. Endel Siff 30,47 mln kr
Need, kes üritavad saada põhjalikku ülevaadet kogenud transiidi- ja kütuseärimehe Endel Sifi viimase aja tegemistest, põrkuvad kokku tõsiste raskustega.

Ülimalt ettevõtliku inimesena on ta oma ärikombitsad sirutanud kõikvõimalikesse valdkondadesse. Sifi valdusfirmale Primos, mis koondab ligi 20 erinevat ettevõtet, mille tegevusalad hõlmavad nii kõrgtehnoloogiliste seadmete tootmist, peenmehaanikat, plastmassist valuvormide valmistamist, IT-teenuseid, rahvusvahelisi lende oma reaktiivlennukiga kui ka erinevaid kinnisvaraprojekte. Tagatipuks on hakatud valmistama narkolaboreid, mille kasutamist demonstreeriti hiljuti näiteks menuseriaalis “CSI: Kriminalistid”.

Sifi rikkalikud dividendid pärinevad vaatamata tema ärivõrgustiku kirevusele endiselt kütusefirmadest N-Terminal Grupp ja Pakterminal. Pakterminali omanikfirmast Trans-Kullo on ta teeninud viimase üheksa aastaga dividendidena ligi 370 miljonit krooni.