Täielikult riigile kuuluva Eesti Energia erastamiskava järgi peaks osaluse erastamine Eesti Energias toimuma aktsiakapitali laienemise teel. Selle käigus emiteeritakse nagu Eesti Telekomigi puhul uusi aktsiad, mis hiljem börsil noteeritakse.
Eelmise aasta mais ütles Eesti Energia nõukogu liige Toomas Luman, et 1,5–2 aasta jooksul, kui ettevõte on kasumisse jõudnud, tuleks aktsiaseltsi vähemusaktsiad müüa börsidel. Nüüd on mullu kevadel esitatud tähtajani jäänud veel aasta.
“Enne NRG-tehingu (Narva elektrijaamade müüki — toim.) tegelikku toimumist ja energiasüsteemi reorganiseerimist ei saa börsile minekut tulla. Omanik ei saaks lihtsalt ettevõtte eest head hinda,” ütles Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo, lisades, et selline on ka nõukogu seisukoht. Siiski peab ta erastamise küsimust ennekõike teemaks omanikule ehk riigile.
Eesti Energia finantsdirektori Sandor Liive sõnul käitub Eesti Energia täpselt nii, nagu ettevõtte omanik ehk riik soovib. Samal ajal lükkavad poliitikud ettepaneku esitamist samuti eemale, oodates nõukogu seisukohta.
Majandusministeeriumis ei ole ministri nõuniku Maria Alajõe sõnul seisukohta võetud. “Oleks tore, kui nõukogu küsimust arutaks,” ütles Alajõe. Tema sõnul pole kindlat seisukohta erastamise koha pealt ka majandusminister Mihkel Pärnojal.
Rahandusminister Siim Kallas ootab samuti ennekõike nõukogu seisukohta. Ministri nõuniku Madis Mülleri sõnul on avalik müük börsi kaudu üks atraktiivne võimalus.
“Börsile minek on täiesti võimalik muu Euroopa, Deutsche Posti ja Telekomi kogemust arvestades,” ütles Eesti Energia nõukogu liige Kalle Kukk. Siiski ei pea ta börsile mineku otsustamist tõenäoliseks enne ettevõtte kasumisse jõudmist 31. märtsil lõppevaks majandusaastaks.
Peaminister Mart Laari majandusnõuniku Kersti Kaljulaiu sõnul on Eesti Energia võimalikule edukale erastamisele kaasa aidanud selge tehing Narva elektrijaamadega. Raskeks teeb aga olukorra energiaturu regulatsioon, mille põhimõtted pole Kaljulaiu sõnul selged.
Arenevate turgude aktsiaid vahendava Brunswicki analüütiku Aivaras Abromaviciuse sõnul võib hea ajastuse korral Eesti Energia aktsia märkimine olla väga edukas, arvestades ekspordipotentsiaali Euroopa Liiduga liitudes.
“Telekomide ja pankade kõrval valides on selline tööstus investorile “kindel taevas”,” ütles Abromavicius.
“Ikka ostaks Eesti Energiat,” ütles paar aastat tagasi usinalt Telekomi aktsiaid ostnud Neinar Seli, “oleksin käsi kindlasti.” Tema hinnangul on energiasektor perspektiivne.
Eesti Energia varade väärtus küünib üle 16 miljardi krooni ja eelmise majandusaasta käive oli napilt alla 4 miljardi krooni. Aktsiaseltsile kuuluvad kõik Eesti põhivõrgud, Iru ja Narva elektrijaamad, AS Eesti Põlevkivi ja paljud teised ettevõtted.
1999/2000. aastal teenis ettevõte 900 miljoni kroonise varade amortiseerimise tõttu 290 miljonit krooni kahjumit. Selle aasta tulemused ei ole ka hinnangutena kokku pandud, kuna tariifid muutusid.
Investeerimismessi “Rahakompass 2000” raames toimunud hääletusel hinnati Eesti Energia aktsia kolmandaks enim börsile oodatud väärtpaberiks.
