Eesti Energia võib kaaluda hinnatõusu
Kärped tulevad
Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo spetsialisti Karin Radiko sõnul peavad vähemalt alguses kõik ettevõtjad kärbetega arvestama. “Kuna komisjoni otsuses on 50 protsenti lõikamist, siis peaksid kõik ettevõtted ka arvestama, et nende taotlustes tuleb kärpimisi üsna suures mahus,” ütles ta.
2008. aastal algavaks uueks kauplemisperioodiks kinnitas Euroopa Komisjon Eestile soovitud 24,4 miljoni tonnise heitkoguse asemel aastas hoopis 12,7 miljonit tonni. Ainuüksi Eesti Energia soovis algavaks perioodiks 17 miljonit tonni CO2-kvoote aastas. Eesti riik kaebas Euroopa Komisoni otsuse kohtusse.
Kohtuasjaga tegeleva välisministeeriumi Euroopa Liidu kohtu büroo direktori Lembit Uibo sõnul pole lähiajal lahendust oodata. “Enamasti võtavad need umbes kaks aastat aega ja enne 2008. aastat kindlasti midagi ei muutu,” ütles Uibo.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik loodab riigi abile. “Eeldades, et riigile on elektri hind väga tundlik teema, siis võib loota, et seda kvooti antakse meile ikka nii palju, et see kataks ära kodumaise tarbimise jaoks vajaliku tootmise,” ütles Kaasik. “On tõenäoline, et kui jaotuskava jääb esialgsel kujul kehtima, siis ei müü me mingisuguseid kvoote, vaid ostame hoopis sisse.”
Hinda tõstavad ka teised
Eesti Energiale ei tähenda saastekvootide kärpimine mitte ainult võimalikku tootmise kallinemist, vaid ka kasumi vähenemist poole võrra, sest kahe möödunud aastaga on ettevõte teeninud saastekvootide müügilt 2,7 miljardit krooni kasumit.
“Kvootide sisseostmine tähendab seda, et seda kasumit, mida saime viimase kahe aasta jooksul, ei saa me enam üldse,” sõnas Kaasik.
Hinnatõusuga on arvestanud ka teised ettevõtted. “Euroopa Komisjon on võtnud baasiks 2005. aasta, mil meil oli kaks tsemendiahju. Nüüd on meil neid kolm, kuid kehtiva määraga tuleb kvoote sisse osta, mis omakorda tähendab toodete hinnatõusu,” rääkis ASi Kunda Nordic Tsement tegevjuht Eino Tapio Aura.
Kalevi suuromanik Oliver Kruuda leidis, et hinnatõusu ei saa kvootide piiramisega põhjendada: “Kuna Eesti Energial on akumuleeritud kasumit 4 miljardit krooni, siis selle pealt oleks arvatavasti võimalik ka seda üleminekut mõistlikult teha, mitte selles valguses tulla hinda tõstma.”
Juhan Parts: loomulikult võib elektri hind tõusta
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts loodab, et kohtuasi Euroopa Komisjoniga leiab rahuldava lahenduse veel sellel aastal.
Euroopa Komisjoni kvootide kärbe on väga suur, millist mõju avaldaks see Eesti majandusele?
See tähendaks, et meie majandusele pandaks peale täiendavad kulutused, mistõttu meie majanduse konkurentsivõime natuke väheneks. Kuid ega Eesti majandus sellepärast kokku ei kuku. Eesti inimene mõtleb midagi välja. Ja väga kiiresti, kui vaja on.
Kas see võib tähendada ka elektri hinna tõusu?
Muidugi võib, aga meil pole mõtet rääkida mingist abstraktsest hinnatõusust. Võib-olla läheb nii, et saastekvootide kärpimise tõttu hinnatõusu ei tule üldse. Minu ettekujutus selline olekski, sest loomulikult poleks õige, kui kõik tarbijad peaksid sellepärast maksma kõrgemat hinda. Selle mõju majandusele oleks kindlasti negatiivne.
Kestval kvoodikaubanduse perioodil jäi Eesti Energial saastekvoote nõnda palju üle. Kas see ei õigusta Euroopa Komisjoni otsust vähendada Eestile kvootide arvu?
Me ei saa vaadata kvoodisüsteemi ainult ühe ettevõtte põhiselt ning süüdistada Eesti Energiat rehepapluses. See, mida konkreetsed ettevõtted saavad ja kas see ka õiglane on, määratakse ära riiklikus jaotuskavas. Küsimus on lõpuks riiklikus energeetilises julgeolekus. On oluline vähendada põlevkivi osakaalu Eesti elektritarbimises, aga seda saame me teha ainult juhul, kui meil on tagatud julgeoleku ja varustuse aspektid.
Kommentaarid
Riho Sild, Fortum Termest ASi juhatuse esimees
Meisse see ei puutu ja oleme pigem kõrvaltvaatajad selles kvoodikraakluses. Valdav osa meie toodetavast soojusest on väga väikse CO2-saastega. Fortumi lipukiri lähiaastateks ongi saada puhtaimaks energiatootjaks Euroopas ja me oleme sellele väga lähedal.
Mis puudutab võimalikku energia hinna tõusu, siis pole midagi teha — kui ta tõuseb, siis ta tõuseb. Ega kusagilt mujalt peale Venemaa ju odavamalt elektrit ei saa ka ja Venemaalt ostmine oleks minu meelest ebaeetiline.
Einari Kisel, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja
Väga palju lahtisi küsimusi on juhul, kui need kvoodid jäävad kehtima. Kes on need, kes saavad rohkem kvoote? Millisel põhimõttel järelejäävaid kvoote jagada? Kas on mingeid prioriteetseid valdkondi?
Kõigest sellest hakkab sõltuma lõpptulemus, kuid võib öelda, et sellisel juhul hind tõuseb.
On vaid küsimus, kuskohas. Kui me anname elektritootjatele suurema kvoodi kätte, on meil võimalik elektri hinda allpool hoida.
Samas jättes eksportivad ettevõtted väiksema kvoodiga, paneksime probleemi alla nemad, kuna nende konkurentsivõime väheneks.
Meil on praegu küsimusi rohkem kui vastuseid.
