Reedel Luxembourgis toimunud energeetikaministrite nõukogus poogitigi kuus tundi kestnud lõunal kindla lõikusplaani kõrvale kaks lisavarianti, mis energiafirma asetamist operatsioonilauale enam ei nõua.

Praeguse seisuga ongi Eestil võimalus Põhivõrgu eraldamise asemel seda ka mitte teha, sel juhul tuleks tagada ettevõtte sõltumatus kas kontrolliva bürokraatliku süsteemihalduri loomise või põhivõrgule lisatingimuste kehtestamise abil. Mõlemal juhul jääks Põhivõrk endiselt Eesti Energiale. Konkureerivates elektritootjates see uudis rõõmu ei tekita.

“Ega ta nüüd mõistlik ei tundu,” oskas kommenteerida Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus, kelle sõnul kontrollivad mehhanismid sõltumatuse probleemi ei lahendaks, sest ühe tootja omandisse jääks ikkagi ka ülekandevõrk, millest kõik teised sõltuksid. “Kui efektiivne see kontrolliv bürokraatiamehhanism oleks, sinna paneks suure küsimärgi,” oli Kruus kahtleval seisukohal ja leidis, et võimaluse korral peaks riik kindlasti täieliku eraldamise valima.

Veel mõni kuud tagasi, mil Eesti energiamonopoli tükeldamine paistis ainsa lahendusena, väljendas ka Eesti Energia endine nõukogu esimees ja praegu Väo elektrijaama ehitav Urmas Sõõrumaa Äripäeva artiklis “Eesti energiamonopoli ootab lõikus” oma rõõmu sõltumatu elektrituru tekke üle. “Olen selle eest ise võidelnud viis aastat ja see on Eesti elektrituru maastiku jaoks üks väga teretulnud otsus,” sõnas Sõõrumaa tookord.