Tarnaneni tutvus Eestiga ulatub kaugemale tagasi kui hotellijuhuks hakkamise hetk. Enne Eestisse tööle asumist sõitis ta Eesti mootorratta peal läbi, kokku 12 000 kilomeetrit. Samuti on tal juba palju aastaid kõik lapsehoidjad Eestist pärit. „Eestis elades pean end ikkagi eeskätt eestimaalaseks.” Tarnanen loeb ka raamatuid, mis tal Eesti kultuuri paremini mõista aitavad, näiteks Kivirähki „Rehepapi” soomekeelse tõlget ja juba eestikeelset Oskar Lutsu „Kevade”. Ta tunnistab, et jääks Eestisse pikemalt, tegelikult ta ju juba elabki siin, lapsedki käivad Tallinnas rahvusvahelises koolis. Mehel mõlgub mõtteis ka maa ostmine põhjarannikul, mis on tema meelest üks Eesti ilusamaid kohti.

Eestisse tuli ta ennekõike sellepärast, et pidas Eesti võimalusi tuleviku konkurentsis läbi lüüa suurepärasteks. Hotelli meeskonna kokkupanemise kohta ütleb ta, et näiteks teenindajate juures on kõige tähtsam inimlikkus ja õppimisvõime. „Paberil oskused või haridus on teisejärguline.” Küsimusele, mille poolest erinevad Soome ja Eesti hotellitöötajad, vastab Tarnanen, et siin ei taha kõrgharidusega inimesed teatud töid teha, aga kuna nad kunagi kööki ja koristuse poole peale ei jõua, jääb ka nende praktiline ettevõtte ja teenindusvaldkonna tunnetus palju väiksemaks.

Aga veel ütleb ta eestlase kohta seda, et see on väga kohusetundlik. Iseküsimus on Tarnaneni hinnangul selles, kas tal on antud võimalus oma töökohas väga loominguline ja leidlik olla. Tihti on teenindajad piiratud volituste puudumisega. Nii võib jääda mulje, et teenindaja ei taha meid aidata või on üleolev, kuid see on tihti tingitud hoopis sellest, et ta kardab eksida ja riielda saada. „Veelgi enam, Eestis juhtub sageli, et pärast esimest eksimist kaotab teenindaja töö. Sellise hirmu all igapäevaselt töötades ei saagi nõuda, et nad ainult naerataks ja kõik ette-taha ära teeks.”

Tarnanen ise kavatseb oma töötajate teeninduse kvaliteedi tõstmiseks teenindajaid premeerima hakata mõnekuiste töölepingutega Soomes. „Loomulikult on see paljudele ka võimalus saada sel perioodil paremat palka, kuid esmatähtis on kogemuse võimaldamine.” Eestisse tulevate turistide arvu tõstmiseks paneb Tarnanen südamele, et kuna turistid tunnevad üha enam huvi just Tallinna piiri taha jääva vastu, siis peaks mõtlema seal asuvate atraktsioonide peale. Praegu neid seal ei ole.