Eesti kalatööstused kasutavad musta kala

Keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduameti suvel korraldatud ühine kontrollreid kalatöötlemisettevõtetesse näitas, et ligi pooltel ettevõtetel polnud korras toorkala päritolu tõendavad dokumendid.

Eesti Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi sõnul on kõige põhjuseks poolteist aastat tagasi vastu võetud seadusemuudatus, mis keelas kala kokkuostu nn harrastuskaluritelt. “Me hoiatasime neid, et seadusemuudatus ei täida eesmärki ja kalaäri kolib põranda alla tagasi. Kuid nemad lihtsalt ei võtnud meid kuulda,” on Noormägi keskkonnaministeeriumi peale pahane.

Eriti hulluks läheb olukord talviti, mil kutselised kalurid Peipsil ja Pärnu lahel ahvenat ning koha ei püüa ja kui tööstustel tekib toorkala puudus. “Tööstused on sunnitud toorkala saamiseks ühe silma kinni pigistama. Neil on siis valida tootmise lõpetamise ja seaduserikkumise vahel,” sõnas Noormägi.

Kalaliit on tegevdirektori sõnul pidanud mitteametlikku statistikat ja jõudnud järeldusele, et isegi ametlikud andmed näitavad ebaseadusliku kala suurt osakaalu. “Kui me lööme kokku Eesti ametlikud kalapüüginumbrid ja imporditud kala, siis on seda kokku vähem, kui Eestist fileed välja läheb,” toob Noormägi näite olukorra absurdsusest.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Leelo Kukk ei mõista kalaliidu rahulolematuse põhjuseid. “Kalaliidul pole midagi uue seadusemuudatuse koha pealt kurta, sest kalaliidu enda liikmed ju ostavad musta kala. Küsige nende käest, miks nad seda teevad,” lausus ta. Tema sõnul eeldas keskkonnaministeerium, et kui seadus on vastu võetud, siis seda ka täidetakse. “Kui on midagi kontrolli poole pealt ette heita, siis tuleb need küsimused esitada keskkonnainspektsioonile,” sõnas Kukk.

Veterinaar- ja toiduameti kalanduse peaspetsialist Margus Frey sõnul kontrolliti põhiliselt kala fileerimisega seotud ettevõtteid, kuna teati, et paljud kalatöötlejad kasutavad toodangu valmistamiseks nn musta kala, millelt ei maksta makse ja mis ei kajastu statistikas. “Kontrollisime kohapeal ettevõtete käesoleva ja eelmise aasta dokumentatsiooni ja selle järgi võib öelda, et olukord on suhteliselt kriitiline,” iseloomustas Frey lühidalt olukorda.

Tema sõnul kontrolliti ligikaudu viitteist Jõgeva, Ida-Viru, Tartu, Pärnu ja Saare maakonna kalatöötlemisettevõtet, mis fileerivad peamiselt ahvenat ja koha.

“Enam-vähem rahule võis jääda paari-kolme ettevõttega, teistel kõigil esines puudusi kala esmase kokkuostuga seotud dokumentatsioonis,” jäi Margus Frey kidakeelseks ja viitas sellele, et praegu on veel vara kontrolli tulemustest rääkida, sest ametlik uurimine on alles pooleli.

Frey avaldas siiski, et ettevõtetest, kus rikkumisi tuvastati, oli kergemaid juhtumeid 60 protsenti, ülejäänud juhtumeid võiks nimetada raskemateks. “Seal oli raamatupidamises ülekaalus tugevalt puudulik ja ka võltsitud dokumentatsioon. Nende juhtumitega tegeleb edasi majanduspolitsei,” sõnas Frey.

Eestis on veterinaar- ja toiduameti andmetel kokku 27 kala fileerimisega tegelevat ettevõtet.

Ühtegi korralikku kokkuostjat ei leitud

Lisaks kalafileerijatele kontrolliti ka kala kokkuostjaid-vahendajaid, puudusi oli kõigil, ütles keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

Ta tunnistas, et keskkonnainspektsiooni nägemus olukorrast on veelgi kriitilisem. “Meie hinnangul polnud ühtegi päris korras ettevõtet. Kõigil kontrollitutel oli puudusi,” sõnas ta. Täpsemalt ei soostununud ka keskkonnainspektsiooni pressiesindaja reidi tulemusi avalikustama, sest uurimine on veel pooleli.

Tuul nõustus sellega, et suureks paisunud probleemid valdkonnas viitavad kontrolli nõrkusele. Kuid ta avaldas arvamust, et selle aasta kevadel keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduameti vahel sõlmitud kalanduse koostöölepe peaks olukorda parandama.

“Nüüd me hakkame kasutama erinevate ametite andmebaase ja niisugune kompleksne lähenemine peaks kontrolli tõhusust tugevasti suurendama,” lausus keskkonnainspektsiooni nõunik ja lisas, et operatsioonid koostöös teiste ametitega jätkuvad ka edaspidi.