Eesti küsib EL-lt biokütuse maksuvabastust
Riigikogu aastataguse otsuse ja valitsuste lubaduste kohaselt pidanuks autotranspordis kasutatavate biokütuste aktsiisimaks kaduma juba selle aasta alguses. Aktsiisivabastus aga lükkub teadmatusse tulevikku, kuna põllumajandus-, rahandus- ning majandusministeerium ei suutnud ligi poole aasta jooksul kokku leppida, milline ministeerium hakkab tegelema biodiislikütuse tootjate kontrollimisega, et tagada riigiabi andmise tingimuste täitmine. Kolme ministeeriumi kokkuleppe järgi hakataks seda tegema nüüd ühiselt. Seda juhul, kui Euroopa Komisjon taotluse ka rahuldab, vastuse annab Komisjon paari kuu jooksul.
Euroopa Liit andis 2003. aastal välja direktiivi biokütuste osakaalu tõstmiseks liikmesriikide autotranspordisektoris 2 protsendile aastaks 2006 ning 5,75 protsendile aastaks 2010. Praegu on biokütuste osakaal Eesti autotranspordisektoris alla ühe protsendi.
Eesti taotletava aktsiisivabastusega analoogne maksuvabastus on näiteks Saksamaal, kus biokütus on vabastatud aktsiisimaksust 2008. aastani. Mõni aeg tagasi kaotas biodiisli aktsiisimaksu ka Läti, kellest nüüd on tänu maksuvabastusele saamas liider biokütuse tootmises Baltimaades.
Eesti biokütuse tootjad on riigi venitamisest väsinud. “Pikalt lubati ja reklaamiti, et aktsiisivabastus biodiislile kehtestatakse 1. jaanuaril 2005,” sõnas ASi Biodiesel arendusjuht Tõnis Tasa. “Praegu on juba juuni lõpp ja ministeeriumid pole mängureegliteski kokku leppinud,” lisas ta.
Aktsiisivabastus muudab pingelisemaks riigieelarve koostamise, mida tunnistas ka rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse juhataja Urmas Koidu. Praegust Euroopa Komisjonile esitatud taotlust arvestades jääks riigil esialgsete arvestuste järgi aktsiisimaksuna aastatel 2005–2011 laekumata 685 miljonit krooni.
Biokütuse tootmist planeerivad Eestis alustada paljud ettevõtjad, oodatakse vaid aktsiisvabastust.
AS Biodiesel ehitab Paldiskisse tehase
AS Biodiesel ehitab Paldiski sadamasse 2006. a. lõpuks 5 mln krooni maksva rapsiõlist biokütust tootva tehase. Tehase tootmismaht tuleb 100 000 tonni kütust aastas.
“Tehase ehitame me sõltumata sellest, kas aktsiisivabastus tuleb või ei,” sõnas Biodieseli arendusdirektor Tõnis Tasa.
Kui Eestis aktsiisivabastust ei kehtestata, orienteerub Biodiesel Tasa sõnul ekspordile. “Biodiisli tootmine on ELis jõuliselt arenev valdkond ning investeeringud valdkonda toovad meie hinnangul kiire positiivse tulemuse, sest ELi direktiivi rakendumise tõttu valitseb Euroopas biodiisli puudus,” oli Tasa investeeringute tasuvuses kindel.
Biodieselil on rapsiõli saamiseks pikaajaline leping riigile kuuluva rapsiõlitootja Werol Tehastega. Kuid arvestades selle ettevõtte tuleviku määramatust, on Biodiesel Tasa sõnul hakanud tooraine saamiseks otsima kontakte välismaiste rapsiõli tootjatega.
Biodiislikütust tehakse taimeõlist ja alkoholist
• Biokütus on taimeõli ja alkoholi reageerimisel saadavate rasvhapete ja alkoholiühendite ehk estrite segu. • Biodiislikütust kasutatakse tavaliselt lisandina naftadiislikütusele. Mootoreid sättimata saab igapäevakütusena kasutada kuni 20% bio- ja 80% naftadiislikütust sisaldavat segu. Uuemad autod, mis on toodetud pärast 2000. aastat, sõidavad ka 100protsendilise biokütusega. • Biodiislikütusel on naftadiislikütusest paremad määrimisomadused, talvel aga hangub naftadiislikütusest kergemini. • Biokütuse suuremad tootjamaad on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia. Biodiislikütuse osakaal kogu diislikütuse tarbimises on väga väike — ELis moodustab biokütuse tarbimine ligikaudu 1,5% kogu diislikütuse tarbimisest.
