Ühine lennuruum toob konkurentsi Lennuameti peadirektori Toomas Petersoni sõnul lõpetab Eesti veel selle aasta jooksul läbirääkimised ühise lennuruumiga liitumiseks. Sellele järgneb üleminekuaeg ja lõplikult jõustub leping 2002. aasta lõpul.
Eesti lennutaevas on pisitasa juba avanema hakanud. Sel suvel muudeti näiteks Eesti ja Soome vahelist lennunduslepingut nii, et sellest liinist loobunud Estonian Airi asemel ja Finnairi kõrval said lendama hakata Soomest Copterline ja Eestist ELK Lennuliinid. Sügisest hakkab Varssavi lende tegema Poola lennufirma LOT koos ELKga. Petersoni sõnul tähendab turu liberaliseerimine seda, et Star Alliance’i kõrval, millega on seotud SAS ja Estonian Air, hakkab Eestis üha rohkem ilma tegema teinegi suur lennufirmade ühendus One World, kuhu kuuluvad British Airways, Finnair, American Airlines ja teised tuntud nimed. Kõik see peaks soodustama ka reisijate transiiti, mis praegu Tallinna Lennujaamas peaaegu olematu, sest enamasti on tegu punktist punkti lendajatega.
Praegu on Eestisse ja siit välja lendamine reguleeritud kahepoolsete riikidevaheliste lepingutega, mis määravad kummaltki poolt ettevõtjad selle liini käitlemiseks. Näiteks on Moskva liini enda kätte saanud siitpoolt Estonian Air ja ELK, Venemaa poolelt aga Aeroflot, mis on loovutanud oma õiguse ELK-le.
Eestis pakub praegu Estonian Airile mingil määral konkurentsi üksnes ELK Lennuliinid. Ehkki Lennuametil on olnud selle firma lennukipargi ja lennuohutuse suhtes etteheiteid, teeb see ainsana Eesti väikelennufirmadest regulaarlende riigist väljapoole.
Kaubavedude osas on ennast hästi tõestanud kolmele vene mehele kuuluv AS Enimex, mille ANid lendavad mitmel pool Euroopas, aga ka Aasias ja Aafrikas.
Firma VIP-lendudeks kohandatavad lennumasinaid on visiitideks kasutanud nii europarlament kui Eesti president, samuti mitu saatkonda ja eri riikide spordivõistkonnad. Juba kolm aastat teenindavad Enimexi lennukid ka Pariis–Dakar maratonrallit. Petersoni sõnul on selle firma edu taga õige ärifilosoofia.
Enimexi ühe omaniku, kunagise strateegilise sõjalennuki komandöri Anatoli Kopijevski sõnul on firma äriidee ennast täielikult õigustanud ja kaubavedude osas pole lennufirmal Eestis vastaseid. Näiteks veavad Enimexi ANid kaupa kahe Itaalia linna vahel.
Enimexi edu põhineb suures osas headel sidemetel kõrgel kohal töötavate rahvuskaaslastega mitmel pool maailmas.
Kopijevski meenutab ettevõtte sünniaega kuus aastat tagasi, mil võeti tööle 30 Eesti iseseisvumise järel erialase töö kaotanud venekeelset lendurit.
Ülejäänud lennuloaga firmadest osutab Avies lennutakso teenust, Pärnus paiknev Air Livonia peab aga ühendust Eesti väikesaartega.
Järgmise aasta suvel saab Estonian Airi erastamisest viis aastat täis ja siis võib riik oma 34 protsendi suuruse osaluse Eesti rahvuslikus lennukompaniis müüki panna.
Praegu keelab seda rahvusvaheliselt aktsepteeritud nõue, mille järgi peab rahvuslikus lennufirmas olema 51 protsenti kohaliku kapitali käes. Eesti ELi minnes võib enamusosalus kuuluda ükskõik millise liikmesriigi firmale. Riigi osaluse müügi korral on eelisostuõigus teistel osanikel. Suure tõenäosusega läheb see Taani lennufirmale Maersk Air, mis võib omandada ka 17 protsendi suuruse osaluse Balti Cresco Investeerimisgrupilt.
Petersoni sõnul on paljud riigid loobunud lennunduses osalemast. “Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks meil riik lennundusäris sees olema,” märkis ta. Estonian Air on viimased aastad vaid kahjumit tootnud.
Estonian Airi president Jørn Eriksen ütles, et loodab selle aasta lõpetada nulliga ja järgmisel kasumit teenima hakata. “Kui muidugi kõik välised tegurid meie vastu ei ole,” märkis ta. Praegu pole lennufirma olukord kiita, sest lennukid on liisitud dollarite eest ja kütuse hind muudkui tõuseb. Lootust annab reisijate arvu mõningane kasv eelmise aastaga võrreldes. Ühest Boeingust ja Helsingi liinist loobumise majanduslik efekt peaks samuti tuleval aastal ilmnema.
Erikseni sõnul konkureerib Estonian Air teiste Tallinna Lennujaama läbivate lennufirmadega, nagu näiteks Finnair ja Lauda Air, samuti ELK. “Ehkki meil on SASiga koostöölepe, konkureerime sellegipoolest ka omavahel,” väitis ta ja lisab, et rebimine käib ka transiitreisijate pärast. Eesti turg on limiteeritud ja see muudab taanlase sõnul olukorra väga pingeliseks.
Estonian Airi värske asepresident Erki Urva seostas lennufirma madalseisu majanduse üldise olukorraga, mis mõjutab otseselt reisimist.
“Elu näitab, et kõigepealt tõmbavad firmad kokku koolitus- ja reisikulud,” märkis ta, avaldades lootust, et nüüd olukord jälle paranema hakkab.
Praegu on igal juhul kõik Estonian Airi lennukid maksimaalselt koormatud. Helsingi liinid on asendunud pikemate ja tulusamatega. Tulevikuplaanides seisab Fokkerite väljavahetamine.
Eesti kolm suuremat lennufirmat
Estonian Air
tegevus: lennud 9 sihtpunkti, kaubavedu
lennukeid 3: 1 Boeing, 2 Fokkerit
omanikud: Maersk Air 49%; Eesti riik 34%;
Balti Cresco Investeerimisgrupp 17%
majandusnäitajad 1999. a: käive 721 mln kr;
kahjum 50 mln kr
ELK Lennuliinid
tegevus: regulaarliinid 12 sihtpunkti,
kaubavedu
lennukeid 8: 2 TU 154 M, 2 TU 134, 2 L 410
UVP-E, Jetstream 31, AN 26.
omanikud: Eesti eraisikud
majandusnäitajad 1999. a: käive 80,7 mln kr;
kahjum 159 000 kr
Enimex
tegevus: kauba- ja reisijavedu Euroopas,
Aafrikas, Aasias
lennukeid 12: 4 suurt AN 72, 4 väikest AN 28,
4 sportlennukit
omanikud: Anatoli Kopijevski, Vladimir Baulin,
Gennadi Lazurin
majandusnäitajad 1999. a: 1999. a käive 78
mln kr, kasum 800 000 kr
Tallinna Lennujaama läbivad liinilennud
turuosad
Estonian Air 51,8%
Finnair 25,9%
SAS 11,2%
Lauda Air 3,3%
ELK 2,2%
muud 5,6%
