Eesti majandus 25: erastamine Valga autobaasist Eesti Raudteeni

 (18)
Eesti majandus 25: erastamine Valga autobaasist Eesti Raudteeni
Edukad erastajad: Eesti Raudtee ostuks võiduka pakkumise teinud ärimehed erastamisagentuuri ukse taga.FOTO: Marko Mumm

1990. aastal jõuavad Eestis erakätesse peamiselt suurte ettevõtete abitootmised, väikesed kauplused jms. Õige erastamine läheb aga lahti sama aasta detsembris, mil valitsuse määrusega kuulutatakse välja kuue ettevõtte erastamine: õmblustootmiskoondis Baltika, õmblusvabrik Võit, Tallinna taksopark, Valga autobaas, Mareta ja Sami.

Valga autobaasi erastas 1991. aastal toonase transpordiministri Tiit Vähi ja tema kälimehe Jaak Raudsepa osalusega ettevõte Valga AB. Aasta hiljem Vähi väljus ettevõttest, müües aktsiad sellele nominaalhinnaga tagasi.

Tallinna taksopargi erastas kiirelt sündinud ja sama kiirelt kustunud ehituskooperatiivi Feer juht Margus Reinsalu. Soodsa asukohaga taksopargi krundile ehitati 1990-ndate lõpus Kristiine kaubanduskeskus, Reinsalu partner ettevõtmises oli Ernesto Preatoni.

Baltika aktsiatest müüakse 1991 septembris pooled ettevõtte töötajatest koosnevale aktsiaseltsile, 30% läheb avalikku müüki ning 20% jätab riik endale. 1997. aastal läheb ettevõte börsile. Järk-järgult lõpeb tootmine Eestis ja Baltikast saab jaekaubanduskett.

Seotud lood:

Õmblusvabriku Võit, praegu tuntud pesutootja Linette erastavad kohalikud väliseestlaste investeerimisfondi Estinvest toel. Hiljem tuleb tuumikaktsionäriks Rootsi pesubrändi Miss Mary of Sweden omanik Torpet Förvaltnings AB.

Kuni 1991. aastani tegeleb erastamisega riigivara haldaja riigivaraamet. Järgmisel aastal asutab valitsus spetsiaalse erastamisettevõtte ning ülejärgmisel ühendab selle ja riigivaraameti sakslaste eeskujul loodud erastamisagentuuriks.

Erastamisagentuur korraldab 40 ettevõtte müüki, teenides riigile 12 miljardit krooni, millest seitse miljardit oli erastamisväärtpaberites ehk EVP-des.

Viimaste mohikaanlastena on riigi ettevõtteportfellis 1990-ndate lõpus järel veel suured infra- ja transpordiettevõtted Estonian Air, Eesti Merelaevandus, Eesti Energia ja Eesti Raudtee.

Estonian Airi enamusosaluse (66%) müüb riik 1996. aastal 59,4 miljoni krooniga Maersk Airile, kes selle 2003. aastal SAS-ile 300 miljoniga edasi müüb. Põhimõtteliselt ongi Taani Møller-Mærsk grupi lennufirma ainus Estonian Airi omanik, kes suudab plussi jääda, hoolimata Tupolevidelt Boeingutele üleminekuks tehtud suurtest investeeringutest. Erastamiseelsetel aastatel oli Estonian Air samas seisus, mis viimastel aastatelgi: võlgades ja kahjumis.

Eesti Merelaevanduse erastab riik 1997. aastal 700 miljoni krooni eest aktsiaseltsile ESCO Holding. 2003. aastal läheb ettevõte pankrotti ja riigil jääb viimase osa aktsiate eest saamata 150 miljonit krooni.

Eesti Energiat üritab Mart Laari valitsus müüa 2001. aastal osaliselt. Narva Elektrijaamade 49% aktsiate müügiks sõlmitakse leping ettevõttega NRG Energy, kuid see ei suuda aasta hiljem omapoolseid kohustusi laenugarantiide otsimisel täita, andes valitsusele võimaluse rahva seas protesti tekitanud tehingust taanduda.

66% Eesti Raudtee aktsiate müük 2001. aastal miljardi krooniga ettevõttele Baltic Rail Service (BRS) on Eesti viimane suurem erastamistehing. Samal aastal erastamisagentuur likvideeritakse, selle viimast juhti Jaak Liivikut karistab kohus aga hiljem ametiposti kuritarvitamise eest raudtee erastamise protsessis rahatrahvi ja vanglakaristusega. Hiljem mõistab Euroopa inimõiguste kohus Liiviku õigeks.

Valitsus ostab aga raudtee-ettevõtte enamusosaluse BRS-ilt 2007. aastal tagasi, makstes üle kahe korra rohkem: 2,3 miljardit krooni.