Eesti maksuidee levib maailmas

Pärast 90. aastate alguse Ida- ja Kesk-Euroopa riikide laulvaid ja sametisi revolutsioone on käimas uus hiiliv revolutsioon, mis sai 1994. aastal alguse Eestist, murrab pärast ELi laienemist kõvasti Vana Euroopat ning on jõudnud nakatada ka Ameerikat.

Madalate maksude ja ühtse maksumäära poliitikat on järjest sagedamini hakatud nimetama revolutsiooniliseks. Idee iseenesest on ju vana, aga on selgunud, et isegi kapitalismi ja vabaturumajanduse suurimas kantsis Ameerika Ühendriikides on ta olnud kuni praeguse presidendi George W. Bushini kauge ja praktiliselt teostamatu unistus.

Kui näiteks Steve Forbes alles 1998. aastal avalikult teatas, et USA presidendil oleks aeg sisse seada ühtne maksumäär, siis peeti seda üksnes ekstsentrilise miljonäri soovunelmaks. Kuid vahepealse seitsme aastaga on maailm kõvasti muutunud ja juulis lubab president tulla lagedale enneolematult julge maksureformiga, mille äärmuslikem variant soovitab isegi tulumaksu täielikku kaotamist.

Nüüdseks kogu Euroopas üldtunnustatud fakt on see, et Eesti seadis 1994. aastal esmakordselt sisse ühtse 26protsendilise tulumaksumäära. Tollase peaministri Mart Laari valis ajakirja Newsweek Poola väljaanne äsja 79 tänapäeva maailma enim mõjutanud tegelase hulka.

Uued liitujad asusid positsioone parandama

ELi laienemisläbirääkimiste ajal enamik uusi riike ärkas ja asus üksteise võidu oma konkurentsipositsioone parandama nii üksikisiku kui ka ettevõtte tulumaksu alandamise ja lihtsustamisega. Huvitav näide on Slovakkia, mis pärast autokraat Vladimir Meciarist vabanemist keeras ette täiesti puhta lehe ja peaminister Mikulas Dzurinda juhtimisel kehtestas nii ettevõtte- ja üksikisiku tulumaksu kui ka käibemaksu määraks ühtse 19%. Poola vasaktsentristlik valitsus tahab teha samamoodi ja alandada 2008. aastal samad maksud 18 protsendile ning paremopositsioon isegi 15-le.

Mida lähemale jõudis ELi laienemise päev, seda ärevamaks muutusid senised, põhiliselt sotsialistide juhitavad ELi heaoluriigid. Kui ma enne seda sündmust intervjueerisin Rootsi juhtivat maksueksperti Krister Anderssoni, ütles ta: kui väike Eesti pääseb oma maksusüsteemiga ELi, hakkab ta seal suurriike Saksamaad ja Prantsusmaad, samuti Põhjamaid mõjutama rohkem, kui ta ise arvatagi oskab.

Et tal oli õigus, näitab see, et ELi laienemise eel olid teravaimad protestijad just neist riikidest — Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, Prantsusmaa rahandusminister Nicolas Sarkozy ja Rootsi peaminister Göran Persson. Kõigi nende sõnum oli üks — uute riikide ühtne madal maksumäär alandab nende eelarvetulusid, mille rikkad riigid peavad Brüsseli kaudu kinni maksma, lisaks meelitavad nad rikastest riikidest firmade tootmist üle. Selle vältimiseks nõudsid nad ettevõtte minimaalse tulumaksumäära kehtestamist, ähvardades vastasel korral vähendada oma panust ELi eelarvesse ja seega ka uute riikide toetamisse.

Makse alandanud riigid ei olnud nõus, et maksumäärade langetamisega peab kaasnema tulude vähenemine, vaid näitasid isegi nende suurenemist tänu maksude paremale laekumisele. Nii tõestas Slovakkia, et tema maksupoliitika on ergutanud investeeringuid ja suurendanud majanduskasvu ning sealtkaudu ka tulusid.

ELi laienemisel jäid Lääne-Euroopa liidrite nõuded hüüdjaks hääleks kõrbes ja ühtset maksupoliitikat ei sündinud. Ja kõrgete maksudega Saksamaa sattus surve alla, kui firmad järjest tootmist odava tööjõuga naaberriikidesse üle kannavad ja töötuse määr juba üle viie miljoni küünib.

Schröder otsustas samuti makse kärpida

Kantsler Schröder, nähes, et miski muu ei aita, otsustas tegutseda. Sel kuul teatavaks tehtud kriisipaketis soovitab ta alandada Saksamaa ettevõtte tulumaksu korraga kuus protsenti ehk 25 protsendilt 19-le. Väliselt küll Kesk-Euroopa tase, kuid koos kohalike maksudega siiski veidi rohkem — 32,7 protsenti ehk esialgu samal tasemel Hollandi 31,5 protsendiga.

Et Saksamaa naabrid Holland ja Austria on juba mõlemad alandanud järsult ettevõtte tulumaksu, Austria korraga koguni 9% võrra, paneb Saksamaa samm nüüd omakorda surve alla Prantsusmaa ja Itaalia. Itaalia valitsus vaikselt juba tegutseb, olles langetanud ettevõtte tulumaksu kolme protsendi võrra ehk tasemele 33% ja lubab järgmisena kärpida firmade kohalikku maksu 4%.

USA jälgib Euroopas toimuvat tähelepanelikult, sest sealne ettevõtte tulumaksu 40protsendiline tase ületab Euroopa oma juba keskmiselt 10%.

“Me elame ja konkureerime globaalmajanduses ega saa jätta tähele panemata, et meie firmadel tuleb rinda pista teistega, mis on märksa kergema maksukoormaga,” ütles USA endine senaator John Breaux, kes juhib Valge Maja algatusel tegutsevat maksureformi töörühma.

Euroopa madalaid makse on kiitnud nii USA rahandusminister John Snow kui president Bush, kes avaldas Bratislavas tunnustust Slovakkia maksureformile. Bushi algatusel tegutsev töörühm peab juuliks esitama suure maksureformi ettepanekud. Nagu USA keskpanga juhi Alan Greenspani jt seisukohtadest näha, on kavas järsult vähendada tulumaksu ja suurendada tarbimismaksu.

Eesti hakkab arengus teistest maha jääma

Maksurevolutsiooni käima lükanud Eesti on muutunud juba võib öelda et konservatiivseks. Kukkunud valitsuse üks valupunkte oli tulumaksu alandamise plaan. Nüüd, kus kaks protsenti sellest realiseeritud ja 24protsendine tase käes, raskendab just see oluliselt uue kabineti kokkupanekut.

Ainus, kes avalikult usub, et maksurevolutsioon ei saa kesta lõputult, on Rootsi. “Olen täiesti kindel, et mida rikkamaks idaeurooplased saavad, seda enam soovivad nad järgida Lääne-Euroopa senist käitumist. Nad ei taha ainult uusi autosid, vaid ka paremaid teid, millel sõita,” ütles Rootsi rahandusminister Pär Nuder.