Äripäev leiab, et töölubade saamise bürokraatlikkus ja kvootide väiksus takistavad juba tõsiselt Eesti arengut. Kui mingid seadused jäävad ajale jalgu, siis tuleb need kas tühistada või ringi teha.

Praegu on tööloa taotlemise kvoot 0,05% rahvastikust ehk ca 700 inimest aastas, mis on selgelt liiga vähe.

Ainuüksi Balti Laevaremonditehases (BLRT) töötab 2000 inimest ja võib arvata, et oskustööliste põud valitseb mujalgi suurtööstuses.

Laevaremont on ala, mis nõuab tõsiseid töölisameteid, nagu keevitajad, lukksepad, treialid, freesijad. Neid ametimehi kas koolitatakse Eestis liiga vähe või on need erialad õppimiseks hetkel liiga ebapopulaarsed nagu insenerialad tervikuna.

Kui nõudlus rauatöö ametite järele jätkuvalt suureneb, siis tööturg kindlasti aja jooksul kohandub ja hakkame rohkem saama kohapeal ette valmistatud spetsialiste. Senikaua on Eesti sunnitud oskustöölisi sisse tooma. Midagi pole teha.

Võõrtööjõu sissetoomise vastu räägib Eesti kõrge tööpuudus — umbes 100 000 töötut, neist 50 000 otsivad aktiivselt tööd. Kui pole oma inimestelegi tööd, siis miks tuua sisse veel võõrtöölisi?

Tõenäoliselt tõusevad ametiühingud võõrtööliste peale tagajalgadele. Ent millegipärast kohalikud ei oska või ei taha sedasorti tööd teha — tegemist on tüüpilise strukturaalse tööjõupuudusega.

Kodakondsus- ja migratsiooniamet ning tööturuamet peavad emotsioonideta vaagima, mis ameteid Eestis ette ei valmistata, ja lubama sisse vajalikul arvul töölisi. Võõrtööjõudu hakkab nõudma ka demograafiline situatsioon.

Nn rikastes riikides tekitab võõrtööjõud kartuse, et tööjõu hind lüüakse alla.

Kohalik töömees on ametiühingute najal hästi makstud, seevastu uustulnuk oleks nõus ka tunduvalt odavamalt ja väiksemate sotsiaalsete garantiidega töötama.

Eestis seda probleemi õnneks pole, sest töölise palka rohkem alla lüüa pole võimalik. Pealegi ei taha BLRT sisse tuua abitöölisi, vaid ikkagi oskustöölisi, kes otseselt ei konkureeri siinsel tööjõuturul.

Statistikaamet võiks korraldada uuringu võõrtööliste keskmise palga kohta, et näha, kas on alust karta tööjõu hinna allalöömist tulevikus.

Tööjõu liikumise piiramine ei ole kooskõlas ka Euroopa Liidu põhimõtetega. Pealegi piirab Eesti välistööjõudu iseenda majanduslikuks kahjuks. Grotesksed olid näiteks töökeelud idamaise köögi kokkadele.

Kui Eesti tööjõupoliitika ei muutu liberaalsemaks, siis miks nõuame teistelt riikidelt, s.h Euroopa Liidu riikidelt, tööjõuturu avamist? Ja mujale loodud toidutaredesse ei lubata samuti meie kokapoissi verivorsti ja mulgikapsaid tegema.