Pealtnäha on pilt ilus. Tuula on olnud abiks postiseaduse väljatöötamise juures. Kuid ta on samal ajal postifirma ühe olulisema kliendi, ASi Anttila tegevjuht. Anttila kaudu teenis Eesti Post möödunud aastal 16,6 miljonit krooni lisatulu. Tuulal on Eesti Posti juhtkonnaga alla kirjutatud lepe, mis peaks välistama tema mõju postifirma tegevusele. “Kui vaja, toon selle paberi välja,” kaitseb Tuula end sellega.

Kui asja uurida, selguvad muud tõsiasjad. Näiteks meenutab Riigikogu liige Reet Roos, kuidas Tuula tegi nõukogu liikmete hulgas kõva lobi, et rajada Edela-Eesti piirkondlik postikeskus esialgu kavandatud Pärnu asemel Viljandisse. Tuula ponnistused kandsid vilja: salajasel hääletusel vastu võetud otsuse kohaselt selle aasta alguses tehti keskus Viljandisse, kus võimukoalitsiooni kuulub praegu ka Reformierakond.

Eesti Posti nõukogusse tuli Tuula Reformierakonna toetusel: tema kinnitas ametisse endine majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. Tuula omakorda tõi Viljandis asuva Eesti Posti Edela piirkonna juhiks reformierakondlase Peep Aru, kes oli napsitamise ja avaliku korra rikkumise tõttu end Riigikogust taandanud. Aru võeti Eesti Posti kõrgeks ametnikuks konkursita. Nagu põhjendab postifirma juhatuse liige Leon Jankelevitsh, ei leitud konkursi kaudu lihtsalt sellise juhtimiskogemusega meest kui Aru.

Mõni nädal tagasi, kui Eesti Posti nõukogu koosseis seoses valitsuskoalitsiooni muutusega üle vaadati, kinnitati Tuula taas Eesti Posti nõukogu liikmeks, sedakorda rahandusministeeriumi poolt. Tauno Tuula ise põhjendab oma istumist postifirma nõukogus sellega, et esindab seal kõigi postimüügifirmade huve.

“See on jama,” vaidleb vastu konkureeriva postimüügifirma Quelle Estland OÜ juht Mari Rahumägi. Tema sõnul loodi postimüügifirmade liit alles möödunud aastal, Tuula istub Eesti Posti nõukogus juba 2003. aasta suvest.

Ei Rahumägi ega keegi teine küsitletud postimüügifirmade juhtidest pole tundnud, et Tuula seal neid esindaks. Pigem vastupidi, Anttila sai Rahumägi sõnul eksklusiivse õiguse osaleda pilootprojektis, kus klienti teavitatakse postipaki postkontorisse saabumisest sms-teatega. Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Rumessen ütles, et kirjad pakkumisega saadeti laiali ka teistele postimüügifirmadele ja tegelikult pole keegi Anttilale sellist sms-teenust pakkunudki. Seda saab nüüd tema sõnul kasutada hoopis Avoni firma.

Samas postimüügifirmade Select ja Hansapost juhid ütlesid, et ei mäleta Eesti Postist saabunud sellesisulist kirja.

Rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et tema Tuula kuulumises Eesti Posti nõukogusse vastuolu ja huvide konflikti ei näe.

Eesti Posti nõukogust leiab veel huvidega liikmeid

Peale Tauno Tuula istub Eesti Posti nõukogus veel kaks huvitatud osapoolt: postiettevõtte nõukogu esimees on ASi Maaleht nõukogu esimees Jüri Ehasalu, nõukogu liige on ajalehtede liidu juht Toomas Leito.

Eesti Posti nõukogu liikme ametist äsja lahkunud Riigikogu liige Reet Roos märgib, et Eesti Posti nõukogu oli tema ajal sisuliselt Tuula ja Leito kontrolli all.

Koos Reet Roosiga postifirma nõukogust lahkunud Toomas Peek ilmutas samuti rahulolematust: “Minu arusaamist mööda peaksid seal olema kõik mitteparteilastest spetsialistid-tippjuhid, kes ei ole seotud osapooled või ei oma muid antud valdkonnaga seotud huve.”

Tuula, Ehasalu ja Leito on nõukogusse kinnitanud vastavalt kas rahandus- või majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Rahandusminister Aivar Sõerd põhjendas nende staatust nõukogus sellega, et nad on “oma valdkonda hästi tundvad spetsialistid”.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar märkis, et Leito ja Ehasalu on Eesti Posti nõukogus kui meediafirmade juhid.

“Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on hea meelega valmis kaaluma järgmisel korral ka Äripäeva esindaja lülitamist nõukogusse, kui selleks tekib võimalus,” lisas Savisaar.

Eesti Posti nõukogu liikme tasu on kuus 6000 krooni brutos, esimehe oma on suurem.