Politseiallikad nimetavad Eesti raudteedel lokkavat kütusevargust organiseeritud kuritegevuseks. 90ndate keskpaigas varastati raudteetsisternidest kütust peamiselt lubatud transpordikao ehk mõne protsendi piires: peenike voolik topiti tsisterni kaane vahelt sisse, et mitte plomme lõhkuda. Kütuse hinna tõustes aga võetakse nüüd mõnest rongist sageli kuni 30 tonni. Matti võetakse raudtee turvatöötajate andmetel peaaegu kõikide firmade rongidest.
“Kui varastad ühe rongi tsisternidest 30 tonni diislikütust ja selle 5 krooniga liitri eest maha müüd, saad ligi 150 000 puhtalt peo peale,” ütles kütuseärimees Endel Sifi valdusfirma OÜ Rasmusson haldusdirektor Helmut Paabo. “Paari tunni töö eest pole ju paha.” Tema teada on kõige minevam kaup diislikütus, mis väikeste bensiinijaamade kaudu maha müüakse.
Kütusefirmad on viinud politseisse hulga avaldusi, kuid hiljem loobunud kaebamast, sest niikuinii ei suudeta midagi avastada.
“Kogu aeg puudujääk, puudujääk, puudujääk,” kirjeldas Lukoil Eesti kommertsdirektor Valeri Makarov pilti, mis avaneb kütusevagunite kohalesaabumisel. “Need miinused on üsna valulised.”
Lukoil Eesti kommertsdirektori jutust selgus, et kütusevargad panevad tütarfirma emafirma ees ebamugavasse olukorda. Paratamatult tekitab puudujääk Lukoil Eesti ja tema suure emafirma vahele usaldamatust: kuni vargaid pole tabatud, peab Lukoil kahju kandma.
Eesti Raudtee vastutust enda peale ei võta. Tema peab vastutama selle eest, et plommid tsisternidel oleksid terved ja rong kohale jõudnud.
Eesti Raudtee kommunikatsioonidirektor Andrus Kuusmann ütles, et vastavalt rahvusvaheliste vedude eeskirjadele vastutab raudtee veo ja plommide puutumatuse eest. “Püüame koos klientidega sellele olukorrale lahenduse leida,” ütles Kuusmann kütuse kadumise kohta. “Kadumine on võimalik ka kliendi enda haruteel, kui Eesti Raudtee on kauba juba üle andnud.” Kuusmanni kinnitusel valvavad raudteel väikestesse jaamadesse seisma jäetud ronge ka turvamehed.
Valeri Makarovi sõnul tuleks raudtee vastutust mingite uute normatiivaktidega kindlasti tõsta: “Eesti Raudtee veab siiski kaupa, mitte plomme.”
Makarov kummutas väite, et äkki laaditakse juba tehases eðelonidesse vähem kütust. Piirijaamas Narvas kaalutakse Lukoili vagunid enne Eestisse sissesõitu üle. Siis kõik enam-vähem klapib. Kui rong jõuab Tallinna, on kütust rongi kohta 8–10 tonni vähem kui saatelehtedes. Kunagi ei ole nii, et on rohkem, ehkki tehases valatakse vahel ka n-ö üle. Makarov mäletab eelmisest aastast ka 20tonnist puudujääki.
25 aastat politseis töötanud ning sealt Rasmussoni siirdunud Helmut Paabo on varguste jälgi ajanud ning teab täpsemalt, kus Makarovi viidatud kohad asuvad. Tema kinnitusel varastatakse ronge nii, et nende seisupaikades haagitakse mõned vagunid lahti ja lükatakse kõrvalteele. Varaste lemmikpaigad on Maardu ja Ülemiste. Kütus nõristatakse tsisternist välja õhu- või tuulutusklapi kaudu. Selleks kasutatakse tavalisi, 70mm läbimõõduga kõrgsurvevoolikuid. Paabo mäletab juhtumeid, kus Tallinna paakauto sõitis otse raudtee kõrvale ning võttis tsisternidest kütust. Ühe korra pidi ta vargad peaaegu kätte saama aga need lipsasid napilt minema ning jätsid tööriistad maha.
Firmadel, kes veavad kütust näiteks Petseri-Orava jaama kaudu, puudub võimalus tõestada, et kütus on kadunud Eestis, sest piirijaamas puudub elektronkaal. Sealt kaudu veab kütust ka AS Milstrand (Endel Sifi N-Terminal Grupp).
“Meil on raudteega ühine huvi välja selgitada, kas ja kus sellised vargused toimuvad,” ütles N-Terminal Grupi juhatuse esimees Sulev Loo. “Varaste puhul on tegemist meistritega.” Loo on seda meelt, et parim ravim varguste vastu on kütuserongi mitte raudteele seisma jätta. Seetõttu sooviks ta, et kütuse deklareerimine toimuks edaspidi üldse firma territooriumil, et rong ei peaks tolli järel haruteel ootama.
ASi Lukoil Eesti kahju kütusevargustest raudteel
Veebruar
diislikütust 13 t -- 52 000 krooni väärtuses
bensiini 3,1 t -- 16 133 krooni väärtuses
Märts
diislikütust 13,6 t -- 50 400 krooni väärtuses
bensiini 1 t -- 4505 krooni väärtuses
kokku 2 kuu jooksul varastatud 30,7 tonni
kütust 124 000 krooni väärtuses
