Eesti rikaste TOP 500
Karu juhitud Olympic Entertainment Group on börsile tulles kogutud sadade miljonite investeerimisel tegelikult üsna tubli olnud. Uute mängutubade järjestikune avamine Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Ukrainas, kasiinokettide omandamine Rumeenias, Poolas ja Slovakkias, rääkimata käesoleva tabeli 26. mehele Margus Reinsalule kuulunud kasiinovõrgustiku ülevõtmisest siinsamas kodukamaral kõnelevad iseenda eest. Ja seda kõike vaid ühe aasta jooksul, mis on möödunud börsiletulekust.
Praegustel parastajatel ei maksa unustada, et aasta tagasi emissiooniga soetatud aktsiate arv on vahepeal kahekordistunud, kusjuures hind on endiselt algsega samas suurusjärgus. Nii et Karule tuleks hoopis õnne soovida. Ka selle puhul, et ta suutis esmakordselt rikaste edetabelis esikohale tõusta. Olgu see troostiks “Mantlipärija” telesaate kehvadele vaatajanumbritele.
2. Toomas Annus 3028,6 mln kr
Kolm aastat järjest Äripäeva rikaste edetabelit juhtinud Toomas Annus on seekord austaval teisel positsioonil.
Loodan, et see suhteliselt meediatundliku natuuriga ehitusjuhti endast välja ei vii, sest kaitsepolitsei ja prokuratuuri algatatud maadevahetuse uurimine on seda juba teinud.
Ka tema käitumine Merko Grupi suuraktsionärina näitab, et mees oskab vaenu pidada. Kui Merko Ehitus määras tänavu dividendideks ühtekokku 123,9 miljonit krooni, siis sellest ligi 90 miljonit krooni saanud Merko Grupp otsustas sel aastal dividendide maksmisest hoiduda.
Ning seda seisus, kus jaotamata kasum on tänaseks juba üle 2 miljardi krooni kerkinud ja ettevõtte kontodel oli aasta alguses üle 750 miljoni krooni. See viib vägisi mõtted sellele, et Annus tahab kätte maksta Merko Grupi vähemale aktsionärile ja Merko Ehituse endisele ehitusdirektorile Ott Kikkasele, kes nüüd oma firmaga asju ajab.
Pealegi kutsus Ott Kikkas Merko Ehitusest lahkudes kaasa ka mõned kogenud projektijuhid, et nüüd juba Fund Ehituse märgi alla klientidele ehitustööd pakkuda. Fundi plagusid on nähtud mitmes kohas, Tallinnas näiteks Vana-Lõuna ja Liivalaia tänaval.
Uus ettevõte vajab alati vaba raha, aga Annus seda Kikkasele anda ei taha.
Tegelikult läheb Merko Ehitusel väga hästi, mida kinnitavad ka selle aasta esimese poole tulemused — müügitulu ja puhaskasumi kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on märgatav.
3. Jaan Korpusov 2267 mln kr
Jaan Korpusov on oma olemuselt tagasihoidlikum kui endale kümnete tuhandete televaatajate ees mantlipärijat otsiv äripartner Armin Karu. Seda, et vagal veel võib olla väga sügav põhi, näitab Korpusovi eestvõtmisel toimuv kahe mehe ühistegevus kinnisvara alal.
Selles veendumiseks piisab pilguheidust kasuminäitajatele. Karule ja Korpusovile kuuluv Maarjamäe Kinnisvara OÜ lõpetas läinud aasta 25,6 miljoni kroonise puhaskasumiga. Maarjamäe Kinnisvarale 33 protsendi ulatuses kuuluv HansaKinnisvara aga koguni 76,6 miljoni krooniga. Pelgalt 2,5protsendilise osa müügiga HansaKinnisvaras teenisid mehed 15,6 miljonit krooni.
Objekte, mille pealt koos kompanjonidega tulevikus tulu teenida, on HansaKinnisvaral hulganisti. Peamiselt Tallinna kesklinna ümbruses, aga ka kaugemal, alates Harjumaast ning lõpetades Saaremaa ja Otepää kandiga.
Kahe mehe isiklike kinnistute võrdluses jääb aga Korpusov Karule tõsiselt alla: Karu kuuele korterile ja kuuele maatükile on Korpusovil vastu seada vaid 50 hektarit maad Kehtna lähedal. Seevastu on Korpusov ilma Karuta osaline Rilanto Kinnisvaras, mis tegeleb väikeste kortermajade arendamisega Viimsi vallas.
4. Enn Pant 2227,2 mln kr
Reeder Enn Pant on suutnud veidi enam kui kümne aastaga muuta sisuliselt pankrotiseisus laevafirma Läänemere valitsejaks.
Järjest uute laevade ehitamine on näidanud arengutee kätte ka lähematele konkurentidele, kes endale aastaid uusi laevu polnud lubanud. Silja ost oli aga juba tõeline suurtehing, millesarnast on koduselt Maarjamaalt raske vastu panna. Tehingu mahult kindlasti Hansapanga aktsiatega toimunu, kuid see oli ju müük. Uskuda võib, et Silja soetamisega tekkinud sünergia pole kõiki oma võimalikke tahke veel avada jõudnud. Enam kui kahekordistunud müügitulemused on selle esimeseks kinnituseks.
Tallinki juba avatud ja alles kavandamisel olevad hotellid sisendavad seda usku veelgi. Tõsi, Tallink Grupi praegune kasumlikkus jääb varasemale oluliselt alla, kuid mulle tundub, et see on kahe suurfirma liitumisega kohanemisest tingitud, nagu seda Tallink ka ise on püüdnud põhjendada. Arvan sedagi, et Tallinki aktsia muutuks väikeinvestorite silmis oluliselt atraktiivsemaks, kui Pant ja tema kompanjonid annaksid märku peatsest dividendisajust.
Et lugejate ees ausaks jääda, pean üles tunnistama, et minulgi on mõned Tallinki aktsiad tagataskusse tallele pandud.
5. Priit Piilmann 1964,6 mln kr
Piilmanni juhitud Viru Keemia Grupist on saamas Ida-Virumaa ettevõtluse esimese suurusjärgu täht. Viimase aja areng, mis kulgenud offshore’ist vabas õhkkonnas, on selle kinnituseks. Näiteks eelmisel aastal suutis ettevõte müügimahtu kasvatada ligi 65%.
Põhitegevuse, see tähendab põlevkiviõli tootmise ja müügi ümber on kontsernis tekkinud vaat et naturaalmajapidamisele omane maailm. Kõik, mida vajatakse, tehakse ise — oma kaevandus, oma raudteeharu koos vedurite, vagunite ja tsisternidega, oma autoveofirma, oma energiatootmine ja oma elektrijaotussüsteem, oma veevärk, oma ehitus- ja remondibrigaadid. Lisaks veel liimvaikude, ehitusmastiksite ja söödakonservantide tootmine.
Osaühingule Tristen Trade, mille kaudu on Piilmann Viru Keemia Grupi aktsionär, kuuluvad veel osalused eri kinnisvarafirmades. Näiteks Baltimaade kinnisvaraturul tegutseval OÜ-l Bonaprix, kus Tristen Trade’il on 45protsendiline osalus, ulatub varade maht 450 miljoni kroonini. PT Investeeringutele, kus Piilmanni kontrolli all on üle kolmandiku aktsiatest, kuulub endise Tallinna Panga maja Vabaduse väljaku veerel.
6. Maksim Liksutov 1731,6 mln kr ja 7. Sergei Glinka 1723,2 mln kr
Kui keegi suudab mulle selgeks teha, millise ime läbi suutsid 2001. aastal toona veel 25aastane tavaline Loksa poiss Maksim Liksutov ja temast kümme aastat vanem Sergei Glinka ühtäkki kogu Venemaad hõlmava raudtee‑, transpordi- ja transiidiketi omanikuks saada, siis jään minagi uskuma, et vaid just nendele kahele mehele kuulub AS Transgroup Invest.
Senikaua, kuni ma selles selgust pole saanud, raiun ma endiselt oma ja väidan, et tegu on vähemalt osaliselt variomanikega, kes vaevatasuks aastast aastasse rikkalikke dividende teenivad. Jälgides Venemaa Transgroupi suurtehinguid, keeldun uskumast siinsete noorte meeste gigantsust. Sadu, et mitte öelda miljardeid neelavaid projekte on viimaste aastate jooksul olnud kümneid.
Transgroup Investi alla kuulub ju ligi 40 valdavalt Venemaal tegutsevat ettevõtet, kusjuures tegu pole mingi pudi-padiga.
Kui Eestis registreeritud AS Transgroup Invest kinnitab oma aruandes, et Venemaal tegutsev OOO Transgroup AS on tema tütar, siis Venemaal registreeritud OOO Transgroup ASi koduleht kinnitab, et Eesti AS Transgroup Invest on tema koostööpartner. Ehk siis tütar ei tunnista oma ema pärisemaks.
8. Ain Hanschmidt 1631,7 mln kr
Ühispanga ekspresident tunneb end Tallinki juhtide üksmeelses peres äärmiselt koduselt. Kaks aastat tagasi lahvatanud skandaal, mis tõi ilmsiks Hanschmidti varjatud osaluse Tallinki emafirma Infortar emafirmas Linandell, hakkab unustusehõlma vajuma. Praegu on mehel sootuks muud mured, mis peamiselt seotud suurejoonelise Tallink City projektiga Lasnamäel Tondirabas. 2006. aasta alguses esmakordselt avalikustatud ja tulevikku suunatud projekt on jõudsalt edasi arenenud. Detailplaneering on saanud linnavõimudelt sisulise heakskiidu. Kopp on lubatud maasse lüüa järgmisel aastal. Et tegu on hiiglasliku projektiga, mis kätkeb endas kaubandus-, äri ja meelelahutuskeskust, hotelle, veekeskust ja suusaradu, siis valmima peaks see lõplikult alles 2011. aastal.
Seda, et nii Pandil kui ka Hanschmidtil on jätkuvalt usku Infortari sisulise tütrena tegutseva Tallink Grupi äriedusse, näitab hiljutine aktsiate juurdeost — kumbki mees soetas 200 000 aktsiat. Kui Linandell jaguneb kolme mehe vahel võrdselt (lisaks kahele mainitule Kalev Järvelill), siis otseosaluselt Tallinkis on Pant Hanschmidtist ees. Pandil on isiklikus kontos 3,09 miljonit Tallinki aktsiat, Hanschmidtil “vaid” 1,7 miljonit.
9. Fjodor Berman 1623,7 mln kr
Rikaste tabeli avasõnas viidatud GILDi pingereas on BLRT Grupp seatud ühele pulgale kahe börsifirmaga, Tallinna Kaubamaja ja Merko Ehitusega. Vähemalt 2006. aasta aruannete põhjal.
Bermani juhitud ettevõtte areng pole küll olnud tormiline, aga sellegipoolest pidev ja aukartustäratav. 2006. aasta müügitulu küündis 3,5 miljardi krooni ja puhaskasum 400 miljoni krooni piirimaile. Bermani eestvõtmisel on aastaid hoidutud dividendide maksmisest, kõik teenitu on kohe suunatud ettevõtte arendamisse ja laiendamisse. Jaotamata kasum küünib selle aasta lõpuks juba üle 2,5 miljardi krooni. Tänavused uudised tõotavad tõhusat lisa. Sel aastal on aset leidnud Soome ja Norra väikeste laevatehaste ostud ning jõudsalt on kontsern arenenud Baltimaades. Kevade lõppu jääb ka läbi aegade mahukaima laevaehituslepingu sõlmimine, mille täitmisele kulub 4900 tonni terast ja kaks aastat ning mille maht on 700 miljonit krooni. Saja meetri pikkuse aluse ehitamine näitab, et BLRT Grupp tahab laevaremondi asemel keskenduda aina enam laevaehitusele. Laevaremondi ja -ehituse kõrval on ettevõte tublisti edendanud ka oma muid tegevusvaldkondi.
10. Kalev Järvelill 1604,4 mln kr
Igiliikureina näivate Enn Pandi ja Ain Hanschmidti kõrval tundub, et Linandelli kolmas osanik Kalev Järvelill on pidevast uute tähiste alistamisest ja aktiivsest asjaajamisest kõrvale tõmbumas.
Juba eelmise aasta lõpus teatas ta soovist Tallinki juhatusest ettevõtte nõukogusse üle kolida. Mille järel läks Järvelill koos Alar Sikuga Antarktika kõrgeimat mäge vallutama. Päris tippu Järvelill siiski ei jõudnud, kuid vapper ettevõtmine oli see igal juhul. Tallinki juhatuse painest pole ta aga sellest hoolimata vabanenud. Vaid paar nädalat tagasi tuli Tallinna Börsi otsus Tallink Grupi karistamisest pattude eest, mis leidsid aset veel Järvelille juhatuses oleku aja sees. 50 000 krooni suurune trahv langes osaks selle eest, et börs jäeti Silja Symphony pardal toimunud ebameeldiva juhtumi juurdluse tulemustest õigel ajal informeerimata.
