Eesti sai välisabi varasemast vähem
Rahandusministri nõunik Anneli Rõigas põhjendas välisabi vähenemist liitumisega Euroopa Liiduga, mille tõttu jääb järjest vähemaks riikide poolt pakutavat kahepoolset abi. Teise põhjusena nimetab Rõigas, et 2001. aastal esitati suuri keskkonna- ja transpordiprojekte lihtsalt rohkem.
Rõigas lubas, et pärast Euroopa Liiduga liitumist avanevad Eesti ettevõtjatele uued võimalused. Alates liitumisest järgmisel aastal on ettevõtjatel võimalus taotleda näiteks toetust oma töötajate täiendkoolituseks riikliku arengukava inimressursi arendamise prioriteedi meetme raames, mida hakkab rahastama Euroopa Sotsiaalfond. Abi saab taotleda ka ettevõtluse konkurentsivõime prioriteedi programmi raames, mis on suunatud ettevõtete konkurentsivõime ja tööhõive tõstmiseks.
Märtsis saatis Eesti rahandusministeerium Euroopa Komisjonile “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks — ühtse programmdokumendi 2003–2006” (RAK), mille valitsus oli heaks kiitnud. Selle dokumendi vahetu otstarve on aastani 2006 5,1 miljardi kroonises mahus abi taotlemine Euroopa Liidu struktuurifondidest. Sellele summale lisaks saab Eesti liitumisjärgselt taotleda samal perioodil ligi 5 miljardi krooni ulatuses abi ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Eraldi annab Euroopa Liit otsetoetusi Eesti põllumajandusele ligi miljardi krooni ulatuses aastas.