Eesti toit välismessidel
Kus ja millistel messidel eestlased osalevad?
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab sellel aastal Eesti ettevõtete ühisstendid 7.-10 septembrini toimuval Riia toidumessil (Riga Food), 13.-16. septembril Moskva toidumessil (World Food Moscow), 8.-12. oktoobrini Kölnis toidumessil Anuga ning 27.-30. oktoobrini Helsingi toidumessil Viini, Ruoka and Hyvä Elämä.
Enamasti ongi Eesti firmad huvitatud lähiturgudel toimuvatest toidumessidest. Varem oleme ühisstendidega väljas olnud lisaks eeltoodule Leedus, Peterburis, Ukrainas, Poolas ja Rootsis. Lisaks on kaks suurt ja laiema kõlapinnaga messi, mis toimuvad üle aasta. Ühel aastal toimub Saksamaal Kölnis Anuga mess ja teisel aastal Prantsusmaal Pariisis toidumess SIAL. Ka nende messide vastu on ettevõtetel suur huvi, kuna nii Kölni kui ka Pariisi kogunevad olulised ettevõtted (nii toidutööstused kui ka kaubanduse esindajad). Anuga ja SIAL on lisaks enda tutvustamisele koht, kus õppida ja ideid ammutada. Mõlemal messil toimuvad uute ja innovaatiliste toodete konkursid, esindatud on väga palju ettevõtteid toiduainetööstuse eri harudest.
Miks osaletakse?
Messidel käimine ja oma toodete tutvustamine potentsiaalsetele klientidele ja äripartneritele on pikaajaline protsess. Ettevõtted on kinnitanud, et ühekordne messil osalemine tavaliselt loodetud tulemusi ei anna. Enamasti ongi messidel väljas kindel grupp ettevõtteid, kes püüavad samadel messidel aastast aastasse osaleda. Kindlasti leiab kontakte ka ühekordsel osalemisel, kuid tõsisemaid vilju hakkab messil käimine kandma teisel või kolmandal aastal. Kui ettevõte on suurtel toidumessidel mitmel korral kohal, siis äratab see usaldust ja tekitab huvi.
Messil osalemise eesmärk sõltub ka messi iseloomust. Osa messe on suunatud vaid ärikülastajale, osa tarbijale. Tarbijale suunatud messidel on ettevõtetel võimalus testida tooteid konkreetsel sihtturul. Messil saadakse külastajatelt vahetut tagasisidet, mida on võimalik kasutada konkreetsele turule sisenemisel. Ärimessidel on eelkõige eesmärgiks leida edasimüüjaid.
Kindlasti heidetakse pilk messidel ka konkurentidele, nii saab uusi ideid tootearenduseks jms.
Milliseid toiduaineid väljaspool koduturgu tutvustatakse?
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kaudu on messidel aastate jooksul osalenud nii suured kui väikesed ettevõtted. Toiduainete valik sõltub kindlasti sihtturgudest ja sealsetest maitseeelistustest. Samuti on tähtis konkreetse turu kaugus Eestist, mis seab piirangud toiduainete ekspordile. Venemaa messidel on traditsiooniliselt esindatud piimatootjad. Eesti juust ja teised piimatooted on Venemaal jätkuvalt kõrges hinnas. Baltikumi turul on messidel osalenud juustutootjad, astelpajutoodete valmistajad, rapsiõli-, jäätise-, liha-, mahla- ja teised tootjad. Kölnis ja Pariisis on väljas olnud ka alkoholitootjad, vinnutatud veiseliha tootja jt. Soomes on samuti tutvustatud piima- ja ulukilihatooteid, küpsiseid, astelpajutooteid jm.
Kui tulus osalemine messidel on, eks ta ole üsna kallis ettevõtmine?
Messidel osalemine on tavaliseltt kallis ja messil osalemise viljade noppimiseks tuleb varuda kannatust. Ühekordne messil osalemine ei pruugi loodetud tulemust tuua. Samas on mitmed ettevõtted kinnitanud, et just messidel osalemise kaudu on nad saanud toiduainete ekspordile tuule tiibadesse. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga on messidel käinud ka üsna mitmed väikeettevõtted, kelle jaoks on mess korda läinud, kui nad saavad ühe või paar lepingut näiteks mõne tervisepoega.
Kas messile minekuks saab taotleda ka toetust?
Messidel osalemiseks on võimalik Põllumajandusministeeriumi kaudu taotleda turuarendustoetust. Toetus katab tavaliselt 85% messil osalemise kuludest. Messidel osalemiseks saab toetust ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.
