Eesti tootjale USA turg raske

 (3)

Eesti ja USA vaheline kaubavahetus on väikesemahuline ning püsinud aastaid kaubandusedetabelis pigem esikümnest tagapool.

“USA on meile raske turg,” ütles konjunktuuriinstituudi teadur Leev Kuum. Hoolimata sellest on viimasel seitsmel aastal Eesti ekspordi ja impordi maht kahekordistunud. Eesti kaupu läks Ameerika Ühendriikidesse läinud aastal rohkem kui miljardi krooni eest. Samas on USA kaubavahetuse summad ligi poole väiksemad võrreldes Eesti peamiste partnerite Soome ja Rootsiga.

“USA jaoks on Eesti turg olematu. Kui arvestada ostujõudu, on Eesti võrdne USA 300 000 elanikuga linnaga,” ütles endine välisminister ja suursaadik USAs Toomas Hendrik Ilves.

Ilves juhtis tähelepanu asjaolule, et Eesti väiksus pole siiski takistanud ameeriklasi siia tulemast, sest sageli saab määravaks meie lähedus suurele Venemaa turule. “Kui palju Jaguari autosid müüakse Eestis aastas? Kaks? See ei takista nende müüjaid tänu kaubavahetusele Venemaaga hästi elamast,” tõi Ilves näite.

Eesti impordib USAst põhiliselt masinaid ja seadmeid ning ekspordib tekstiili ja tekstiiltooteid ning puittooteid. Traditsiooniliselt on Eesti väliskaubandusbilanss olnud negatiivne. “2001. aastal toimus aga Eesti-USA suunalise ekspordi oluline kasv, mille tulemusel defitsiit vähenes,” ütles välisministeeriumi ataðee Kristjan Prikk.

Bilansi muutust mõjutas puidu ja metalltoodete ekspordi kasv ning masinate ja mõõteriistade impordi kasv.

Eesti väliskaubanduse aastakäive oli 2001. aastal 133 miljardit krooni, sellest eksport 57,9 miljardit krooni ja import 75,1 miljardit krooni.

Eesti ekspordist USAsse moodustab 80 protsenti tööstuskauba eksport ja vaid 20 protsendi ulatuses on tegemist allhankega. Selline jaotus erineb oluliselt Soome ja Rootsi vahel toimuva kaubavahetuse struktuurist.

Suurim eksportöör Ameerika Ühendriikidesse on Kreenholm. Ettevõtte peadirektor Meelis Virkebau ütles Eesti–USA kaubandusseminaril, et kuna ta on õppinud Ameerikas, siis on talle suhted USAga isiklikult tähtsad.

Ekspordi poolelt kahekordistus läinud aastal puidu ja vineeri müük Ameerika Ühendriikidesse.

Selles valdkonnas on üks suurimad tegijaid Paldiskis tegutsev puidutöötleja TKE Grupp, mille omanik on ameerika ja tatari päritolu USA kodanik Nadir Zahif.

Teine suur eksportöör on spooni- ja vineeritootja Technomar & Adrem, mille telefoninumbrit ei õnnestu leida isegi Eesti telefoniraamatutest.

Valmistoodetest on kaubavahetuses oluline koht Estonia klaveritel, kalafileel, mida peaasjalikult ekspordib Hiiumaa firma Necton Foods, ja võil.

Allhangete kõrval, mis tulevad Elcoteqist, hindab ka Ida-Virumaal tegutsev, eelmise aasta näitajate põhjal Eesti edukaim ettevõte AS Silmet küllalt stabiilseks enda kohta USA kaubavahetuses. “Meie valdkonna tootjaid on vähe nii Euroopas kui ka Ameerikas,” ütles haruldaste- ja muldmetallide töötleja Silmeti turundusjuht Jaak Järv.

Kuna USA–Eesti kaubavahetus on suhteliselt väike, on suurimate eksportööride hulka sattunud näiteks karusnahatootja Eurotann. Ettevõtte toodang läheb peamiselt Euroopasse. USA eksportööride nimekirja on nad sattunud vaid ala spetsiifika tõttu. Enamik karusnahkadest müüakse oksjonitel ja kuigi nahad on ostnud USA ettevõtja, kavatsetakse need turustada ikkagi Euroopas.

“Vaadates Eestist USA suunas käiva kaubavahetuse arengut, siis tuleb arvestada, et USA asub kaugel ja kaupmehed ei tunne turu spetsiifikat,” lausus Toomas Hendrik Ilves.

Ilves rääkis viie-kuue aasta tagusest juhtumist, kui ta nägi palju vaeva, et viia kokku Eesti mööblitootjat USA tootjaga. Viimane oli vaimustuses pakutava kauba kvaliteedist. Juttu oli 20 000 ühikust. Eestlased ütlesid, et nad ei tea, kas suudavad nii palju aastas toota.

“Aastas? Meil on nii palju vaja ühes kuus,” imestasid vastuseks ameeriklased.