Majandusministeeriumi asekantsleri Raul Malmsteini sõnul tasub projektile Eesti Tuntuks! eraldatud 13 miljonit krooni ruttu ära. “Usun, et võime tibusid juba sügisel lugeda,” lausus ta. Riigi tasandil tekib sääst Malmsteini sõnul igal juhul ja üsna kiiresti, sest Eesti tutvustamisel saab kasutada brändikontseptsiooni käigus valminud materjale. Esimesi kokkuvõtteid saab tema hinnangul teha juba pärast Eurovisiooni, mis on Eesti märgile omamoodi katsekivi.

Malmsteini sõnul on brändikontseptsioonil ka suur majanduslik efekt. Turismis avaldub see ekspordi suurenemises, külastuste kestuse pikenemises ja turistide päritolumaade mitmekesistumises. Esmane mõju võib siin ilmneda juba poole aasta pärast.

EASi juht Urmas Vahur ütles, et üritab brändikontseptsiooni tulemusi maksimaalset ära kasutada. Tema juhitav sihtasutus, kus valmib aastas 40 eri nimetust reklaammaterjale, ei pea nüüd enam kujundajatele nii palju maksma kui varem ja saab seeläbi otsest kasu, selgitas ta. Tallinna linnavalitsus tellis juba tuhat kontseptsiooni käigus valminud Eestit tutvustavat CDd, huvi selle materjali vastu on huvi ilmutanud ka saatkonnad, rääkis Vahur. EAS saab aastas riigilt turunduskuludeks oma kolme agentuuri peale 6–8 miljonit krooni. Eesti märki hakatakse tutvustama oma mitmes riigis asuvate esinduste kaudu.

“Brand Estonia” projekti juhi Evelin Int-Lamboti sõnul annab “Brand Estonia” ideede elluviimine kõige suuremat efekti avalikus sektoris, sest brändikontseptsiooni kasutajad selle eest maksma ei pea. Erasektorist võidavad esmalt need ettevõtjad, kelle äri juurde käib ka Eesti tutvustamine, nagu näiteks turismifirmad. “Elu on kergem ja kulud väiksemad neil, kel tuleb seminaridel, konverentsidel ja rahvusvahelistel kohtumistel oma maad tutvustamas käia,” selgitas Lambot. Kõige suuremat müügikasu saavad aga tema väitel ettevõtjad, kes kasutavad märki turistidele suunatud toodetel, nagu särgid, kruusid, kaardid jms.