Eesti-Vene suhted koerte kaudu

Vene president Putinil on labradori retriiver. Eesti president Rüütel ostis labradori retriiveri kuu tagasi. Mõlema presidendi koeral on üks ja seesama vanaisa.

Umbes kuu tagasi ostis president Rüütel Eesti ühelt produktiivsemalt koerakasvatajalt Natalja Stankevitšilt labradori retriiveri. Käis ise kohal, lasi endast pilti teha.

Maakeeli lihtsalt labradoriks kutsutav tõug on pärit Inglismaalt, seetõttu hakkas Stankevitš neid koeri paaritades kasutama vaid briti esiisade liine. Tänu sellele olevat tegu ühtede Baltimaade puhtamate labradoridega. Labradori retriiver on arukas koer, neid kasutatakse ka pimedate juhtkoertena. Just oma arukuse tõttu on paljud riigipead selle koeratõu kasuks otsustanud. Labradori omanikud on lisaks Eesti ja Vene presidendile olnud näiteks Suurbritannia kuninganna ning USA ekspresident Bill Clinton. Praegugi on sama tõugu koer Rootsi kuningal.

Stankevitš on tööl tollis, kus ta on narkokoera juht. Tema kasutuses olev koer Jaffa on leidnud üles nii mõnegi suure narkolasti. Samas tunnistab ta, ega tegelikult tollitööd raha pärast ilmtingimata vaja poleks. “Aga seal on ka töö koeraga,” põhjendab ta. Pealegi ostis ta paar aastat tagasi endale Randverre aastaringseks kasutamiseks suvila. Tollitöö tagab kindla sissetuleku, 4160kroonise palga eest saab vähemalt laenu kindlalt tagasi maksta.

Eesti Kennelliidu büroo juhataja Jaak Siinmaa sõnab, et praegu on Eesti koeraaretuses mõõnaperiood. “Paljud rikkad inimesed ostavad endale kalli koera vaid naabrile näitamiseks,” räägib Siinmaa. Eelmise aasta populaarseim koeratõug oli saksa lambakoer. Järgnevad bokser ning labradori retriiver. Ehkki Eesti Kennelliidul on 1100 liiget, tegeleb neist heal juhul vaid 400-500 aretustööga. “Aretus on kehv, tõsiseid tegijaid on vähe,” lisab Siinmaa.