Eesti võiks olla neoonkollane rapsimaa

Mööda Eestit sõites hakkavad üha sagedamini silma neoonkollased rapsipõllud. Kuigi põllumehed kurdavad, et seda kultuuri on raske ja kallis kasvatada, on rapsikasvatusel mõtet, sest Eesti rapsikasvatajad ei pea võistlema sisseveetava kaubaga.

Kui teraviljade kasvatajad peavad Eesti turul võistlema kas Venemaalt tuleva odava vilja või Saksa nisujahuga, siis rapsikasvatajad peavad hinnavõistlust Euroopa turul ja sealsete kriteeriumide järgi. Teraviljakasvatusele on andnud löögi ka loomakasvatuse vähenemine, sest Eestis kasvatatakse peamisel söödateravilja.

Samal ajal kui teraviljade kasvatamine on jäänud samale tasemele või isegi vähenemas, on rapsikasvatus aasta-aastalt suurenenud.

Rapsikasvatajate sõnul pole selle vilja kasvatamine vaatamata kõrgemale hinnale tulusam kui teiste teraviljade tootmine. Küll aga nimetavad kasvatajad hoopis muid plusse.

“Rapsi realiseerimisega pole erinevalt teraviljadest probleeme,” sõnab Harjumaal asuva OÜ Valdereks juhataja Aare Mölder. “Raps on ka üks väheseid põllumajanduskultuure, mida eksporditakse.”

“Raps on peaaegu ainuke põllukultuur, mille eest põllumees saab raha kohe kauba vastu kätte,” nimetab plussiks rapsi kokkuostev Soasepa Seemnekaubanduse OÜ omanik Mait Soasepp.