Eestis on üle 1000 miljonitulu teenija
“Miljonäride arvu kahekordistumine võib olla tingitud meie majanduskasvust ning sellest, et inimesed näitavad endale rohkem palka,” kommenteeris Neinar Seli, kes oli eelmisel aastal üks seitsmest 2004. aasta miljonitulu avalikustajast. Tema sõnul nõuavad ka pangad suuremat sissetulekut. “Ei saa ju korralikku korterit liisingusse võtta, kui ei ole palka näidata,” lisas Seli. Ta rääkis, et Eesti maksusüsteem soosib võrreldes Põhjamaadega tulude deklareerimist.
Maksuameti esialgsete andmete järgi on alla 50 000 krooni tulu saajate arv võrreldes eelmise aastaga vähenenud, oluliselt on suurenenud nende arv, kes teenivad üle 100 000 krooni. Üle 500 000 krooni aastatulu teenijaid on ligi 50% rohkem ja üle miljoni krooni teenijaid on juba peaaegu kaks korda rohkem.
“Ma arvan, et Eestis ei ole kihistumise probleem kaugeltki lahenenud,” ütles Tallinna Ülikooli sotsioloogia osakonna juhataja Liis Ojamäe. Samas tundis ta heameelt, et siinmail on suurenenud nende arv, kel läheb hästi. Ojamäe sõnul on üldistuste tegemiseks vaja võrrelda terve ühiskonna sissetulekuid, seetõttu ei saa miljonäride arvust järeldada, et teistel läheb halvemini.
Hiiumaa plastitööstuse M ja P Nursti tegevjuht Mati Nurs põhjendas maakonna head neljandat kohta sellega, et Hiiumaal on ametnike palgad kõrged. “Ma pole küll kellegi teise rahakotti vaadanud, kuid arvan, et omavalitsuse juht teenib kindlasti rohkem kui mina,” sõnas ligi 100 töötajaga ettevõtte juht.
Maksuametile laekus makse sel aastal üle 10 miljardi krooni rohkem kui mullu. Kokku deklareeriti 49,9 miljardit krooni võrreldes eelmise aasta 39,5 miljardiga, seega on kasv 26,3 protsenti.
“Eesti maksumaksja tulud on kasvanud oluliselt, mis näitab, et meie majandus on kasvanud ning et paljud maksud on tulnud varjust välja,” ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav. Ta ei usu, et see tempo võiks olla sama kõrge ka järgmisel aastal.
“Mul on hea meel, et maksu- ja tolliamet on saanud selle raha ilma suurte tagasilöökide ja tõrgeteta,” ütles Aav 575 000 deklareerija kohta. “Eesti maksumaksjate uuendusmeelsust näitab see, et 82% maksumaksjatest on deklareerinud tulu elektroonilisel teel,” lisas Aav.
Kui eelmisel aastal juhtis e-deklaratsioonide edetabelit Paldiski linn, siis sel aastal on ta kukkunud kolmandale kohale. Esimene on Sillamäe linn (ligi 95%), teine Hanila vald Harjumaal. Alumine pool nägi välja järgnevalt: Meremäe vald (51,02%), Kihnu vald ja Mustjala vald.
Kui 2004. aastal oli keskmine deklareeritud intressisumma umbes 12 800 krooni deklaratsiooni kohta, siis sellel aastal oli see 11 500 krooni, märkis Udde. “See on seletatav laenude juurdevõtmisega 2005. aasta keskel, osa laene hakkab lõppema ning laenuintressid langesid, mistõttu käis suur intresside ümbertegemine,” rääkis Udde. Eluasemelaene deklareeriti sel aastal 80 300 korral kogusummas 923 miljonit krooni. Mullu olid need näitajad vastavalt 62 500 ja 802 miljonit.
Rohkem kui 1 miljon krooni peab tulumaksu juurde maksma üle saja inimese. Kõige suurem summa on 32,7 miljonit, see on seotud väärtpaberite müügiga, rääkis Udde.
Kasu väärtpaberite võõrandamisest kasvas ligi kuus korda, eelmise aasta 341 miljonilt 2,1 miljardile. Hansapanga müügist deklareeriti kasu ligi 1,3 miljardit. Ilma Hansapangata deklareeriti tulu ligi 800 000 krooni pealt, mis on ikkagi üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal. Kui 2004 deklareeris tulu väärtpaberite võõrandamisest 2481 inimest, siis sel aastal oli see arv 6132.
Juurdemaksmisele kuuluv summa on eelmise aasta 277 miljonilt tõusnud sel aastal 750,6 miljonile.
Keskmine tulu ühe deklaratsiooni kohta oli 99 864 krooni, mis teeb ühes kuus keskmiseks tuluks 8333 krooni.
Eestis saadud palka ja muid tasusid deklareeriti kokku ligi 45,73 miljardi krooni ulatuses, see teeb keskmiseks 7092 krooni kuus.
Tuludeklaratsioonide alusel kuulub tagastamisele 1,058 miljardit krooni eelmise aasta 995 miljoni asemel.
