Eestisse oma Serenad
Tartu linnavalitsuse sporditeenistuse juhataja Mati Tolmoff on veendunud, et Tartu linn ei pea hakkama tulevast munitsipaalasutust doteerima. “Korralikult majandades on võimalik veekeskust vee peal hoida,” kinnitab Tolmoff.
Kui veekeskus on lahti 350 päeva aastas, siis 30kroonise piletihinna juures võib müügitulu ulatuda aastas 10,5 miljoni kroonini. Veekeskuse ekspluatatsioonikuludeks planeerivad spetsialistid 6–6,5 miljonit krooni aastas.
Järgmise aasta sügisel valmiva veekeskuse 60 miljoni kroonisest ehitusmaksumusest puudub aga rahaline kate ligi kahe kolmandiku osas.
Tartu valitsev koalitsioon on kuulutanud veekeskuse ehituse prioriteediks. “Linn teeb kõik, et tagada veekeskuse õigeaegne valmimine,” lubab Tartu abilinnapea Hannes Astok.
Mati Tolmoff ei näe varem valmivas Keila tervisekeskuses konkurenti. “Üks asub Põhja-Eestis, teine Lõuna-Eestis,” põhjendab Tolmoff. “Samas olen veendunud, et paljud Tallinna pered, kes talvel nädalavahetusel Otepääl suusatavad, põikavad tagasiteel Tartus asuvast veekeskusest läbi.”
Märtsi lõpus alustas AS EMV ehitustegevust 90ndate alguses pooleli jäänud Keila tervisekeskuses. Sellest on saanud nüüd 89 miljonit krooni maksev objekt. Peamine lisandus on ujula 60 miljoni krooni eest, mis peaks valmima aasta lõpus. Sportmängude saalid valmivad järgmiseks suveks. Keila elanikud pelgavad, et suurobjekti ehitamine ja ülalpidamine hakkab 52 miljoni krooni suuruse eelarvega Keila linnale üle jõu käima.
Keila linnavalitsus avalikustas eelmisel neljapäeval nurgakivi paneku tseremoonial viimaks ka tervisekeskuse finantseerimisskeemi. Ilmneb, et ligi 90 miljoni krooni suurusest ehitusmaksumusest on lepingutega katmata 56 miljonit krooni.
Linna omanduses oleva OÜ Keila Tervisekeskus projektijuht Madis Kareda tunnistab, et läbirääkimised 36 miljoni krooni suuruse laenu osas käivad. Lahtine on, kes erainvestoreist annab 20 miljonit krooni.
Linn kavatseb suurobjekti rahastamiseks laenu võtta ja eraldab summa linnaeelarvest. AS Keila Vesi toetab ettevõtmist 7 miljoni krooni suuruse laenuga. Riigieelarvest on Keila tervisekeskuse projekteerimiseks ja ehitamiseks antud 12 miljonit krooni. Plaanide kohaselt eraldatakse järgmisest riigieelarvest samuti 12 miljonit.
Kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa rõhutab, et riik lisakohustusi ei võta. “Täiendava rahavoo leidmine on linnavalitsuse oma risk,” lisab Allikmaa.
Äripäev kirjutas eelmise aasta juunis, kuidas Keila linnavalitsus eiras riigihangete seadust ning ostis konkurssi korraldamata 2 miljonit krooni maksva Itaalia firma Myrtha Pools monteeritava ujumisbasseini koos seadmetega. Enne tehingut käisid linnapea Leino Mägi ja finantsjuht Paul Tammert Myrtha Poolsi raha eest Itaalias. Basseini müüki vahendas Rootsi firma Malmsten AB, kes on osanik OÜs Oma Ujula.
Oma Ujula juhataja Kaupo Masti andmeil on monteeritav bassein betoonist valatavast basseinist viiendiku võrra kallim, kuid see-eest 25aastase garantiiga. “Nii pikka garantiid ei julge ükski basseinivalaja anda,” seletab Mast. Tema hinnangul hakkavad Keila ujula ekspluatatsioonikulud ulatuma vaid veerandini Tartu veekeskuse ekspluatatsioonikuludest.
Kui pessimistid kardavad, et tallinlased ei hakka Keila tervisekeskuses käima, siis Kaupo Mast on vastupidisel arvamusel. “Õismäelt Keilasse on vaid veerand tunni tee,” mainib Mast.
Tallinn võib lähiaastail saada veelgi lähemal asuva veekeskuse. Nimelt ootab Tabasalus lõpuni ehitamist Nõukogude ajast pärit ujulakarp. Harku abivallavanema Vello Viiburgi sõnul on tellitud Rootsi spetsialistidelt skeemlahendus ning esitanud taotlus saada riigieelarvest stardiraha. “Objekti maksumuseks on pakutud 27 miljonit krooni,” räägib Viiburg.
Veepargi rajamise mõtet veeretab Põlvamaal asuv Värska sanatoorium. “Meie võiksime projektis osaleda piirivalvekordonist vabanevate hoonetega,” pakub sanatooriumi juhataja Vello Saar. Veepargi rajamine maksab Saare väitel 10 miljonit krooni. Osa raha loodab ta saada Phare programmi kaudu.
Eestisse esimese veepargi rajamise au võinuks kuuluda ASile Kristine Center, kes paar aastat tagasi ostis Pärnu rannas poolelioleva mudaravila, kuid seni pole ehitusest asja saanud.
ASi Kristiine Kinnisvara juhatuse liige Tõnis Rüütel kinnitab, et veelõbustuspargi plaan pole kadunud. “Asja venitab hoopis linnavalitsus, sest puudu on detailplaneering.”
Rüütli sõnul plaanivad nad atraktiivseimat veekeskust Eestis, mille maksumuseks võib kujuneda kuni 150 miljonit krooni. “Teeb murelikuks, et investorid hakkavad venimise tõttu vaikselt huvi kaotama,” nendib Rüütel.
Kaks Tallinna linnaosa loodavad järgmisel aastal ehitada 25meetrise basseiniga ujula. Haabersti ujula hinnaks planeeritakse umbes 30 miljonit krooni. Nõmmele, Pääsküla kooli kõrvale rajatav ujula maksaks umbes 17 miljonit krooni.
