Eestlased laenavad tarbimiseks miljoneid

Eelmisel aastal võtsid Eesti elanikud iga päev pankadest tarbimislaene reisimiseks, kodutehnika ostmiseks või hammaste ravimiseks 11 miljonit krooni.

Et tegemist on tarbimislaenude buumiga, julgeb ainsana tunnistada Nordea Pank. Tarbimislaenu saab pangast ilma tagatiseta kuni neljaks aastaks ja korraga kuni 150 000 krooni, intress jääb kahekümne protsendi piirimaile. Pankade andmeil võetakse tarbimislaene kõige rohkem reisimiseks, ravikuludeks, tehnika soetamiseks ja korteriremondiks.

“Tipud ja mõõnad on mõõdetavad periooditi tagantjärele, toimumise hetkel neid täpselt ei tunneta. Samas võib öelda, et Eestis on tarbimislaenude buum tänaseks igal juhul kätte jõudnud,” nentis Nordea jaepanganduse juht Toivo Annus.

Kui kodu olemas, kulub laen väiksematele asjadele

SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuhi Triin Messimase sõnul ei saa olukorda päris buumiks nimetada ning tarbimislaenude andmine ja võtmine on lihtsalt muutunud aktiivsemaks kui varasematel aastatel. “Huvi tarbimislaenude vastu on suurenenud paljuski tänu sellele, et esmane ja põhiline — kodu — on paljudel peredel soetatud. Samuti on olemas juba eluasemelaenukuludega toimetulemise kogemus ning nüüd on aega ja ka materiaalseid võimalusi mõelda rohkem kestvuskaupade, hobide ja vaba aja peale,” selgitas Messimas.

Tavaliselt teistest pankadest optimistlikum Hansapank ei näe ka tarbimislaenude kiiresti kasvanud populaarsuses midagi halba. “Turg on rahunenud. Selline olukord rahuldab meid ja mingeid täiendavaid proaktiivseid samme Hansapangal laenamise piiramiseks ette võtta plaanis ei ole,” teatas Hansapanga väikefinantseerimise osakonna müügi- ja turundusjuht Piret Paulus.

Samas kirjutas näiteks The Financial Times hiljuti mureliku loo sellest, kuidas teiste hulgas Balti riikides on kiire ja tasakaalust väljas majanduskasvu mootor pigem tarbimine kui eksport, mille tulemuseks on kasvav inflatsioon, surve palkadele ja majanduskriisi oht.

Sampo: jõukohane laenamine on normaalne

Laenamise suhtes andis positiivse noodi ka Sampo Panga eraisikute krediidiriski juht Arvi Lipp, kelle hinnangul on laenamine, kus tajutakse selgelt pere eelarve maksevõimest tulenevat kohustuste täitmise suutlikkust, igati normaalne tegevus.

“Kui inimene ise ikka soovib enesele üle jõu käivat laenukoormust võtta, siis see on ka täna võimalik. Kas või üheaegselt kõikidest pankadest küsida lihtsalt palgalaekumise alusel väljastatavaid krediiditooteid,” tunnistas Lipp.

Selleks aastaks ennustavad suuremad pangad tarbimislaenu mahu kasvu 40-100 protsenti. Mahu kahekordistumist usub Nordea, teised pangad pakkusid tagasihoidlikud 40 protsenti kasvu.

Kommentaar

Henn Sarv
IT Koolituskeskuse OÜ juhatuse liige

Olen küll tarbimislaenu võtnud. Summad ei ole suured, pikaajalised laenud on niikuinii kaelas. Reisimisele või tehnika ostmisele ma laenuraha ei kulutanud, tarbimislaen aitas lihtsalt rahavoogu optimeerida, sest minu vajadused ja võimalused ei käi sünkroonis. Laenamine ei ole mitte raha allikas, vaid finantsinstrument rahavoogude planeerimiseks.

Olen põhimõtteliselt pigem laenaja kui koguja.