Ettevõtete netokäive kasvas aastaga ligi viiendiku võrra 52 miljardi kroonini.
Keskpanga poliitikaosakonna juhtivspetsialisti Kristjan Tamla sõnul on senine majanduskasv saavutatud suuresti tänu välisnõudlusele, samal ajal kui siseturu nõudlus pole veel pärast majanduskriisi taastunud. “Endiselt ollakse orienteeritud pigem säästmisele kui tarbimisele,” selgitas ta. “Nii ettevõtetel kui ka eraisikutel puudub veel kindlus.”
Esimesed märgid näitavad Tamla hinnangul ka sisetarbimise tõusu, ehkki vähemalt teises kvartalis veel plahvatuslikku kasvu ei toimu.
“Kogu läänemaailmal on läinud suhteliselt hästi ja Eesti on Soome ja Rootsi kaudu hästi Euroopasse integreerunud ning majanduskasvu on põhjustanud peamiselt ekspordi kasv,” kinnitas Hansapanga analüüsiosakonna juhataja Urmas Riiel.
Ehkki näiteks Soomes kardetakse juba majanduse ülekuumenemist, pole Eestis seda Riieli hinnangul karta. “Tarbimiseks suunatud laenud on selleks liiga kõrge intressiga,” lausus ta.
Riiel märkis, et ettevõtete tulemused paistavad statistikas tegelikust paremana, sest eelmise aasta esimeses kvartalis valitses majanduses sügav masendus.
Ehkki esimese poolaasta koondandmeid statistikaamet veel avaldanud pole, kujunes spetsialistide hinnangul ettevõtetele soodsaks ka teine kvartal. Majandustulemuste paranemist kinnitavad esimestena poolaasta näitajad avaldanud börsiettevõtted Viisnurk ja Harju Elekter.
Suusa- ja mööblitootja Viisnurk sai kuue kuuga 121,4 miljoni kroonise käibe juures 13,7 miljonit krooni kasumit. Mulluse esimese poolaastaga kasvas kasum 174 protsenti.
Stabiilsemate tulemustega Harju Elekter kasvatas tänavu netokäivet 1999. aasta esimese kuue kuuga võrreldes 28 protsenti 90,4 miljoni kroonini. Ettevõtte majandustegevuse kasum suurenes seejuures kolmandiku võrra 14 miljoni kroonini.
Harju Elektri kasumi kasvu andis panuse ettevõtete tulumaksu kaotamine. “Tulumaksuga oleks kasum suurenenud 16 protsenti, nüüd aga suurenes 33 protsenti,” ütles ettevõtte arendusdirektor Endel Palla.
“Eeldatavasti läheb teine poolaasta veel paremini, nii siseturu kui ekspordi suhtes,” ennustas Palla. “Teine poolaasta on harilikult ehituses alati parem, eriti mis puudutab elektrit, kuna see pannakse majja viimasena.”
Ehitusturu tõus järgmisel aastal
Ehitusfirma FKSM juhatuse esimehe Kaido Fridolini sõnul on märgid majanduskriisis oluliselt kahanenud ehitusturu aktiviseerumisest olemas – suurenenud on objektide maksumus ja eraklientide arv.
Otseselt pole majanduskasv veel ehitusturgu mõjutada jõudnud. “Ehitusele hakkab see mõjuma aastase või enamagi nihkega,” selgitas Fridolin. “Suuremat tõusu on oodata alles järgmisel aastal.”
Kristjan Tamla märkis, et edasise kasvu saavutamiseks peavad ettevõtted valmis olema täiendavateks investeeringuteks. “Enne kriisi tehtud investeeringud olid osalt irratsionaalsed, samuti pole tõenäoline ainult nende investeeringute najal samasugust majanduskasvu säilitada,” põhjendas Tamla. “Esimeses kvartalis polnud investeeringud piisavad, ilmselt ettevõtted praegu veel ei julge investeerida. Samas on majandustulemustest näha, et kasvanud on just need majandusharud, kuhu hiljuti on investeeritud,” rääkis keskpanga spetsialist.
Tulumaksu kaotamise tähtsust majanduskasvus on praegu Tamla sõnul veel vara hinnata, kuna periood ise on olnud liiga lühike ja majanduskeskkond ise oluliselt muutunud.
