EL-ga ühinemise hinnatõus vaibub peagi

Euroopa Liiduga liitumine on kaupmeestele hindade tõstmiseks ettekääne. Äripäev usub, et hinnatõus on ajutine, sest liitumisel teravnev konkurents sunnib kaupmehi ja teenusepakkujaid taas hindu alla lööma.

Hinnatõusu kasuks räägib see, et Euroopa Liiduga liitumisel kallinevad teatud tooted vältimatult. Näiteks bensiin, soojus ja kindlustus, millele lisanduvad liidus kõrgemad maksud. Soojuse ja bensiini hinna tõus mõjutab omakorda ka teiste kaupade ja teenuste hindu.

Teise tegurina soodustab hindade tõusu sissetulekute suurenemine. Palkade kasv on see, mis annab võimaluse tarbijatelt kaupade ja teenuste eest kõrgemat hinda küsida.

Kuid see hinnatõus on mõõdukas ning ajutine. Kaupmehed soovivad praegu panna ostjaid uskuma hinnatõusu vältimatust. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen kinnitab, et enamikes valdkondades, kus praegu hinnad tõusevad, liidu survet pole. “Praegu tundub, et paljud ettevõtjad on oma PR-huvides sättinud planeeritud hinnatõusu Euroopa Liiduga liitumise ajale, sest saavad elegantselt sellele viidata,” märgib Atonen.

Loomulikult on ettevõtjate seisukohast mõistlik olukorda ära kasutada ning võimaluse korral oma toote eest rohkem raha küsida. Seda enam, et Eestis on hinnad pikka aega samal tasemel püsinud. Kuid koos hindade ühtlustumisega toob EL ka aina teravneva konkurentsi, mis suunab iga jõe kiiresti oma loomulikku sängi.

Meie turgu tulevad vallutama uued tegijad ning tarbijale tähendab turuvõitlus alati vähempakkumist. Kaupmeeste tarvis varitseb hindade tõstmises pikemas perspektiivis ka oht, et kui hindu üles ajades turg käest kaob ja selle täidavad mujalt tulnud odavamad kaubad, siis positsiooni tagasi võita on juba väga raske.

Hindade piiramatut kallinemist piirab ka tarbija maksevõime. Eesti elanike palgad tõusevad, kuid samas on see tõus piiratud. Ühel hetkel nad loobuvad teatud kaupade ja teenuste ostmisest ja siis ei jää üle muud, kui pakkuda neid odavamalt. Samas hakkavad eri sektorite hinnatõusud omavahel mängima . Näiteks kui kütus kallineb, võivad inimesed käia vähem kinos ja kinopileti hind peab samal ajal odavnema. Seega — laienev pakkumine ühelt ja piiratud nõudlus teiselt poolt ning lisaks hirm turgu kaotada sunnivad hindade tõstmisega ettevaatlikuks.

Et ELiga liitumine pole automaatne signaal hinnatõusuks, näitavad ka 1995. aastal liitunud Soome ja Austria kogemus. Mõlemas riigis inflatsioon hoopis pidurdus liitumise aastal, Austrias aeglustus tarbijahinnaindeksi kasv koguni viieks aastaks.

Suurt hinnatõusu ei ole ennustanud ka eksperdid. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadlased leidsid 2002. aasta uurimuses, et põllumajandustoodete hindadele liitumisel olulist mõju pole. Kuu aja eest ennustas Hansabank Marketsi analüütik Maris Lauri Äripäeva arvamusküljel, et tänavune hinnatõus ületab küll 2003. aasta oma, kuid jääb siiski küllalt tagasihoidlikuks.