EL hiilib kõrvale NATO kaitsekohustustest

Kui kõik Euroopa riigid täidaksid NATO kokkulepet ja kulutaksid 2% oma siseriiklikust koguproduktist riigikaitsele, aitaks see Euroopal vähendada seni järjest kasvavat sõjalis-tehnoloogilist mahajäämust USAst.

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral James Jones möödunud nädalal peetud NATO kaitseministrite kohtumisel ütles: “Kahjuks ei täida suur osa liikmesriike NATO Praha tippkohtumise aumehelepet ega kuluta riigikaitsele 2% oma sisemajanduse koguproduktist. Mitmed riigid pööravad rohkem tähelepanu eelarve kärpimisele kui kaitseväe efektiivsemaks muutmisele.”

Prantsusmaa kaitseministri Michele Alliot-Marie algatusel loodud töörühm, mida juhtis Philippe Esper, tutvustas eelmisel nädalal oma analüüsi tulemusi. Sealt ilmnes, et Euroopa kulutab sõjalise riistvara loomisele ainult kolmandiku ja sõjalistele uuringutele viiendiku Pentagoni vastavast eelaarvest. Relvade arendamine ja sõjaline teadustöö on Euroopas eelkõige suurriikide pärusmaa. Prantsusmaa ja Suurbritannia kannavad kahe peale umbes poole Euroopa kõigist sõjalistest kuludest, sealhulgas sõjalistest uuringutest tervelt kaks kolmandikku.

Samal ajal kui Euroopa teeb ponnistusi, et USAst sõjalis-tehnoloogiliselt mitte väga maha jääda, osutab USA murelikult Hiina kasvavale sõjalisele võimsusele. Sellele juhtis hiljuti Singapuris peetud kõnes tähelepanu USA kaitseminister Ronald Rumsfeld. “Kui Hiinat ükski riik ei ohusta, miks ta kasvatab järjest oma sõjalisi kulusid?” küsis ta. USAd, kes näeb Hiinas tekkimas strateegilist vastast, häirib eriti Hiina suurenev raketipotentsiaal.

Teatavasti otsustas Hiina Rahvaesindajate Kogu märtsis peetud istungjärgul lisada sõjalisi kulutusi 12,6%, mille järel need on 357 miljardit krooni. Väliseksperdid on seisukohal, et Hiina tegelikud sõjalised kulutused on eelarves näidatust mitu korda suuremad.